Maakonnavolikogud komplekteeritakse sageli alamalseisvate munitsipaalvõimude esindajatest Prantsusmaa: jaotatud koos nn ülemeredepartemangu-dega (ka: meretagused departemangud) kokku 26 piirkonnaks- ülemdepartemangud, alamdepartemangud- ülemeredepartemangud+ ülemere territooriumid, kantonid, kommuunid. Komuun on territoriaalse korralduse alus, regioon on suurim üksus. Departemangu halduskeskust nimetatakse prefektuuriks. Alamdepartemangu halduskeskus on alamprefektuur. Vastavalt konstitutsioonile territoriaalsed võimuorganid: kommuunid, departemangud. meretagused territooriumid. Need võimuorganid valitsevad end vabalt valitud volikogude kaudu. - Kohalike territoriaalsete kollektiivide süsteem on üles ehitatud vastavalt haldusterritoriaalsele jaotusele. - Riigihalduse tasandil on keskvõimu poolt nimetatavad ametnikud ehk komissaarid, kes nimetab ametisse Ministrite Nõukogu ja kõige suurema departemangu komissaar on ka
4039 kantonit (canton) 36685 kommuuni e valda (commune) Emamaa piirkondi (région métropolitaine) on koos Vahemeres asuva ja eristaatuses oleva Korsika saarega kokku 22 Ülemeredepartemangud (régions d'outre-mer) on Guadeloupe, Prantsuse Guajaana, Martinique ja Réunion. Departemangu halduskeskust (valitsuse ja prefekti ning valitud ülemnõukogu e conseil général) asukohta nimetatakse prefektuuriks (préfecture). Alamdepartemangu halduskeskus on alamprefektuur (sous-préfecture), milleks ei saa olla prefektuur ise. Peale ülemeredepartemangude on veel järgmised ülemere territooriumid (Territoires d'Outre-Mer), millest igaüks oma statuudi kohaselt on vastavalt: Prantsuse Polüneesia (Territoire françois d'outre-mer) ; Uus-Kaledoonia (entité territoriale); Wallis ja Futuna (Territoire françois d'outre-mer) Konstitutsiooniline alus
annaabi.ee 
