Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"alampopulatsioonideks" - 3 õppematerjali

Üld- ja käitumisgeneetika
7
docx

Üld- ja käitumisgeneetika

tüüp ja vanemate sugulusaste, vaid ka uuritava tunnuse sagedus, saab haiguse avaldumise riski välistada või anda hinnangu kui palju kordi on risk teatud haigusega järglase saamiseks suurem populatsiooni keskmisest, dominantne tunnus avaldub ülalt-alla põlvkonnast põlvkonda, retsessiivne üle põlvkonna 374. Geograafiline isolatsioon: nt ookeanisaarestik, jõgikond, kliimavöötmed, populatsioonid on jaotunud alampopulatsioonideks, kus võibad fikseeruda erisugused alleelisagedused, mis omakorda annavad erisuguseid populatsiooni geneetilises struktuuris ja erineva ulatusega evolutsioneerumise võimalusi 375. Migratsioon: migrantide geeni- ja alleelisagedused võibad erineda oluliselt selle populatsiooni omadest kuhu nad rändasid, väga suurtes populatsioonides ei mõjuta emigratsioon olulislt geneetilist struktuuri, kui aga mingi osa hävimine on mitejuhuslik ja

Psühholoogia → Üld- ja käitumisgeneetika
100 allalaadimist
Valimid kvantitatiivsetes ja kvalitatiivsetes uurimustes
18
doc

Valimid kvantitatiivsetes ja kvalitatiivsetes uurimustes

Süstemaatiline Ühe linna elanikkonna kultuuritarbimise uurimiseks valiti küsitlemiseks inimesi, kes juhuslik valik elasid majades, mille number oli 7 või lõppes 7ga. Süstemaatilise juhuvaliku eeliseks on võimalus valimit koostada populatsioonist, mille täpne suurus ei ole teada ja mille liikmed ei ole individuaalselt kindlaks tehtud. Kihtvalim Kihtvalimi puhul jaotatakse kogu populatsioon mingi tunnuse alusel alampopulatsioonideks, nn. kihtideks ja seejärel valitakse lihtsa või süstemaatilise juhuvaliku teel igast kihist representatiivne valim. Kihitunnusteks võetakse tunnused, mis tõenäoliselt mõjutavad uuritavat omadust, näiteks sugu, haridus, religioon, asula tüüp, institutsiooni osakond jne. Näites (tabel 3) on kihi tunnuseks osakond, mille alusel jaotati üliõpilaskond kihtideks. Kui kihid

Muu → Teadustöö metoodika
181 allalaadimist
Evolutsioon
32
odt

Evolutsioon

alleelisagedused ja genotüübisagedused muutumatuna põlvkondade vältel. 17. Vali 2 darvinismi ja mendelismi peamist ühendajat 1930. ­ 40. aastatest ja kirjelda kummagi panust eraldi? R.A. Fisher ­ pidevate tunnuste pärandumist seletab Mendel, eeldades, et geenidel on polümeerne koostoime. Kuidas LV väikese efektiga geenide puhul mõjutab populatsiooni aeglast muutumist. S. Wright ­ inbriiiding ja juhuslik geneetiline triiv. Kohastumine on seda efektiivsem, mida väiksemateks alampopulatsioonideks populatsioon jaguneb ­ valiku ja triivi koostöö. Rääkis seostest geno/fenotüüpide ja kohasuse vahel. 18. Mida kujutab endast evolutsiooniteooria moodne süntees? Millised olid põhisaavutused/põhiseisukohad? Millised olulised küsimused jäid vastamata? Moodne süntees ühendab darvinismi ja mendelismi. Põhiseisukohad: mendellik geneetika on LV alus, adaptsioone teeb ainult LV, varieeruvus säilib ja ei ühtlustu, keskkond ei mõjuta varieeruvust otse, mutatsioonid on juhuslikud

Bioloogia → Bioloogia
34 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun