o Standardid Edasine ajalugu Külma sõja lõpuni - Esimesed 10 aastat – normiloomine - 50ndate keskelt 60ndate keskpaigani o Optimistlik – edendamine ja kaudne kaitse o Pessimistlik – tegevusetus - Alates 60ndate keskpaigast – aktiviseerumine ning konkreetsete õiguste kaitse Peamised organid - Julgeolekunõukogu - Peaassamblee - Peasekretär - ECOSOC - Inimõiguste komisjon/nõukogu (alamkomisjon) - Inimõiguste ülemkomissar - Lepingupõhised organid Julgeolekunõukogu Kuidas siduda inimõigusi RV rahu ja julgeolekuga? - Rahu ohustamine - Rahu rikkumine - Agressiooniakt Külma sõja mõju ja lõpp Vastutus kaitsta (R2P) Peaassamblee ja ECOSOC Peaassamblee - Edendamine – ülddeklaratsioon - Inimõiguste nõukogu ülemus - 3. komitee ECOSOC - Komisjoni ülemus - ’postkontor’ Peasekretär
Riigikogu komisjonides. Kolmekümnendate aastate algul majanduskriisi puhkedes sündinud vabadussõdalaste liikumine andis kaudselt tõuke Eesti Põhiseaduse reformima asumiseks. Peale 1934. a. märtsisündmusi langes uue põhiseaduse väljatöötamine peamiselt J. Uluotsa õlule, kes oli osaline juba 1925. a. veebruaris Põllumeestepartei poolt Riigikogule esitatud Põhiseaduse reformi raamkava väljatöötamisel. 1931. a. moodustati Riigikogus Põhiseaduse muutmise alamkomisjon, mille protokolle lugedes 6 näeme J. Uluotsa kui kõige aktiivsemat sõnavõtjat ja selgitajat. 1937. a. veebruaris asus kokku kahekojaline Rahvuskogu ja viis Põhiseaduse uue teksti väljatöötamise lõpule sama aasta augustiks. See aasta oli kahtlemata tähtsaim J.Uluotsa elus. Rahvuskogu I koda valis ta esimeheks, ühtlasi oli ta Põhiseaduse eelnõu üldaruandja. Veidi lihtsustades võib öelda., et 1938