Majanduslik tõus oli kasvatanud alamaadli ja suurkodanluse iseteadvust ja parlamendi alamkoja kaalu parlamendi alamkoda kaitses oma positsioone kuninga võimutaotluste vastu. Arengufaasid: 1) Stuart-dünastia esimene periood (1603-1648) Soti dünastia (Mary Stuart'i järglased). 1603 sõlmitakse Inglismaa ja Sotimaa personaalunioon. James I ja Charles I: nad pooldasid absolutismi ja anglikaani kirikut (& vajasid lisaraha), neil tekkis konflikt parlamendi alamkojaga: 1628 Petition of Rights kinnitas vanad Magna Chartas kinnitatud kuningavõimu piirangud. Selle tulemusel algas Inglismaa kodusõda (1642-1648.) 1649 kuningas Charles I hukati parlamendi otsusega. 2) Vabariik (commonwealth) Inglismaal (1649-1660). Puritaan Oliver Cromwelli sõjaline diktatuur ilma parlamendita (1653 - ...). Välispoliitiline edu, nt võeti vastu seadused,
1) rahva esinduse vormi peab kehtestama konstitutsioon 2)Rahvas on küll suveräänsuse kandja, kuid tema nimel teostab seadusandlikku võimu esindusorgan (parlament) 3)Parlamendi liikmed tuleb valida rahva poolt 4)parlamendi liige esindab kogu rahvast, mitte ainult enda valijaid. Sellest põhimõttest on tuletatud see, et peale valimisi tegutseb parlamendiliige iseseisvalt oma äranägemise järgi ega ole valijate poolt tagasi kutsutav. 54. Mida kujutab endast tugeva alamkojaga ja mida tugeva ülemkojaga parlament? Kumb parlamendikoda on tänapäeva maailmas tavaliselt tugevam? Eristatakse tugevat ülemkoda ja tugevat alamkoda (vastavalt teine koda on nõrgem). See liigitus põhineb sellel et kahekojalises parlamendis peab seadus vastu võetama üldjuhul mõlemas kojas identsel kujul . Kui Ülemkoda on tugev, siis tema poolt tagasilükatud seadust ei saa alamkoda ülemkojale vastuvõetamatul kujul vastu võtta. Tugeva ülemkojaga parlamendi puhul võibki seadus
annaabi.ee 
