valdkonnas viitab väärtusahela põhise klastri eksisteerimisele, mis on selle ressursi ümber välja kujunenud. Tuleb silmas pidada, et ükski indikaator ei anna otseselt informatsiooni võimaliku klastri peamise tunnuse klastri ettevõtete vaheliste majandustehingute intensiivsuse kohta. Indikaatoreid saab seega kasutada vaid analüüsi alguspunktina, lähtekohana klastrite identifitseerimisel. (Ibid.,2015) Eesti merendusklastri alamklastrid on valitud vastavalt üldlevinud merendusklastri jaotuselening samas arvestades Eesti omapära. Eesti merendusklastri alustalad paneb paika avaliksektor. Seal tehtavad otsused ja regulatsioonid mõjutavad kogu majandust ja ettevõtlust ning seetõttu määrab see ka Eesti merendusklastri võimalikkuse ja olemuse. (Ibid.,2015) Euroopa Komisjon on määratlenud Euroopa merendusklastri liigenduse oma töödokumendis
osalus tasuta ja vabadus valida, milline kool. Konservatiiv-kontinentaalne hariduse korraldus: Segmenteeritud haridussüsteem- harulisus põhihariduses, mis toob kaasa haridusliku kihistumise. Avaliku sektori kulutused haridusele mõõdukad. Tugev kutsekooli traditsioon, sh integreeritud tööturu praktikaga (see on ka üks põhjus, miks erakulutused kesk- ja kõrghariduse tasemel kõrged). Rahvusvahelistes võrdlustes tulemused pigem madalad. Alamklastrid: 1) Saksa ja Austria; 2) Prantsusmaa, Holland, Belgia; aga ka Iirimaa 3) Lõuna-Euroopa. Viimastes kõrge katoliikluse pärand ja sellest lähtuv kiriku suur roll hariduse korraldamises. Ka kõrghariduse osalus on Austrias ja Saksamaal kõrgem kui teises kahes kontinentaal-Euroopa klastris. Liberaalne hariduse korraldus: Mõõdukad avaliku sektori hariduskulutused, erakulutused kõrged. Kõrge osalus (nii kesk- kui ka kõrgharidus; EKÕ). Rahvusvahelistes võrdlustes tulemus pigem hea ja
annaabi.ee 
