kulleseid meenutavad maimud, ei eemaldu isakala marjast hetkekski ja valvab seda hoolega. Väljakoorumishetkest alates peavad noored sägad iseendaga toime tulema. Alguses toituvad nad väikestest selgrootutest, järk-järgult hakkavad püüdma suuremat saaki. Säga kasvab küllalt ruttu ja saab suguküpseks 3.-4. aasta vanuselt, kui ta pikkus on 44-60 cm. SÄGA JA INIMENE Eestis on säga populatsioon väikesearvuline, piirdudes peamiselt Emajõe alamjooksuga ja Peipsi järvega. Säga on töönduslikult tähtis kala ning tema liha on väga hinnatud. Sägade püügi ja nende liha töötlemisega tegeleb palju inimesi. Sägasid püütakse võrgu või õngega. Mõningate piirkondades tegeldakse ka sägakasvatusega. Sealjuures kasutatakse ära säga kaasasündinud mugavust: kui toitu on piisavalt, ei liigu säga eriti ning kasvab palju kiiremini kui looduslikes tingimustes. See tähendab ka tema kiiremat müüki.
aeglasem 4. Mille poolest erinevad suurvesi ja tulvavesi? Suurvesi- on jões siis, kui tavalisest kõrgem veetase püsib pikemat aega. Jõgi tõuseb üle kallaste ja tekitab üleujutusi.Korrapäraselt esinev vee hulga tõus Tulvavesi- Ebakorrapäraselt esinev järsk lühiajaline vee hulga tõus (hoovihmad, ilma järsk soojenemine) 5. Milline näeb see piirkond välja suurveeperioodil? Suveperioodil…. Kas pildil on tegemist on ülemjooksu, keskjooksu või alamjooksuga? Põhjenda oma arvamust. Pildil on keskjooks või alamjooks, sest jõgi on looklev 6. Mida on skeemil tähtedega märgitud kohas kujutatud? Pildil kohal A on soot ja kohal B on delta Kuidas on need tekkinud? Soot on jõest eraldunud ehk kui vesi oli looklev siis ajapikku ta kulutas maad ja leidis otsesema viisi. Vanad looked eraldusid jõest. Delta tekib siis, kui alamjooksul on veevool aeglane ja jõgi kannab peent
annaabi.ee 
