Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"alamjooksude" - 3 õppematerjali

Kodukoha riskianalüüs
4
doc

Kodukoha riskianalüüs

Riski- ja ohutusõpetus Kodukoha riskianalüüs Töö teostaja: Tallinn 2011 Piirkond: Sauga vald, Sauga alevik, Pärnumaa Kodukoha kirjeldus: Sauga vald asub Pärnumaa keskosas. Valla lõunanaabriks on Pärnu linn, läänepoolseks naabriks Audru vald, põhjaosas piirneb Halinga ja Are vallaga, idaosas Tori valla, Sindi linna ja Paikuse vallaga. Geograafiliselt jääb Sauga valla territoorium Pärnu madalikule, Pärnu ja Sauga jõgede alamjooksude vahelisele alale, haarates lääneosas suurema osa Nurme rabast ja kogu Rääma raba. Soo ja mets hõlmavad valla territooriumist ca 58 %, siit ka valla peamine maavara - turvas. Valla üldpindala on 16482,3 ha, mis on 3,9 % Pärnumaa maavaldade pindalast. Valla territooriumil paikneb 10 küla ja 1 alevik, kus kokku elab ~ 4058 elanikku (01.10.2011). Tihedamini on asustatud valla lääne- ja idaosad, teede ja jõgede ümbrused

Meditsiin → Riski- ja ohuõpetus
178 allalaadimist
Handid
7
doc

Handid

Naised ühendasid patsid paksu vaskketiga, millele riputati sõrmuseid, kellukesi ja helmeid. Jahindus ja kalastus Suuremale osale hantidest oli iseloomulik majapidamise tüüp, kus ühendati kalandus ja jahindus põdrakasvatusega või karjakasvatusega, kusjuures põdra- ja karjakasvatus omasid abimajanduse tähendust. Sõltuvalt kohalikest tingimustest oli esiplaanil kas kalastus, jahindus või põdrakasvatus. Handid, kes elasid Obi jõe ja selle lisajõgede alamjooksude aladel, tegelesid peamiselt kalandusega. Jõgede ülemjooksude elanikud tegelesid peamiselt jahipidamisega. Erinevatel lokaalsetel rühmadel olid erinevad kalapüüdmise viisid ja riistad. Jõgede alamjooksudel elanud handid käisid Obil hooajalisel kalapüügil. Nad elasid kogu kalastusperioodil koos peredega suveelamutes, püüdsid kala ja varusid seda talveks. Kalastushooaja lõpul, enne jää kaanetust, tulid nad tagasi oma elupaika

Kirjandus → Kirjandus
8 allalaadimist
Hiina
24
pptx

Hiina

parasvöötme ning lähisekvatoriaalsete kliimavöötmetega. http:// Mullad Ida-Hiinat iseloomustavad enamasti metsamullad, mis on suure põllundusliku kasutamise tõttu on need tugevalt muutunud. Põhjast lõunasse laiuvad pruunikad metsa, kollakaspruunid mullad, kollakad mullad ja erinevaid punaseid muld. Eriti suure põllumajandus kasutuse tõttu on delta alamjooksude ja jõgede juures paljud mullad stepistunud ning laialdses kasutuses basseinisarnaste põldudena. (HuanHe jõgi) Mereäärsed mullad on enamsti kõik sooldunud. Lääne-Hiina muldi iseloomustavad kõrbe-stepi mullad, pruun mullad, kõrbemullad ning hall-pruun kõrb mullad. Paljudes rajoonides on need väga sooldunud ning võivad olla produktiivsemad alles pärast niisutamist. Mäetasandikel ja mägedel on arenenud enamasti hallikad mullad, mägi-kastani mullad ning mägi heinamaa mullad.

Geograafia → Geograafia
25 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun