bioregulatoorne omane hormoonidele Valgud e. Proteiinid polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappe jääkidest. Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast. Valkude süntees toimub ribosoomides, paiknevad karedapinnalise tsütoplasma võrgustikus. Valgud jaotatakse: lihtvalgud (munavalge); liitvalgud (koosnevad valgulistest ja mittevalgulistest osadest kromosoomid) Valgustruktuurid: Primaar- e. esmane struktuur: alamiin, glutamiin, lüsiin: ühendatud peptiitsidemetega. Sekundaarne struktuur: ühendatud vesiniksidemega. Tertsiaalstruktuur: keraja kujuga gloobul, nt. antikehad, ensüümid. Kvarternaarstruktuur: koosneb mitmest gloobulist, nt. hemoglobiin. Denaturatsioon valgustruktuuride lõhkumine/hävitamine, nt. muna vahustamisel/praadimisel: võib toimuda mehaanilisel teel, kõrge temperatuuriga, geneetilisel teel, kiirguse toimel. Toimub sekundaarses, kertsiaarses ja kvarternaarses struktuuris.
aminohapetel erinev · Valkude koostises esineb 20 aminohapet 6 a) täiesti asendamatud 8 - roheline hernes, sisaldab kõiki asendamatuid aminohappeid , b) osaliselt asendamatud 3 ebapiisavalt sünteesitakse , c) asendatavad aminohapped 9 organism sünteesib neid ise · Valkude tähistamine 3 tähelised lühendid tulnud inglise keelsetest nimetustest alamiin (Ala), glutamiin (Gln) · Valkude süntees toimub ribosoomides ''valguvabrikud'' · Valkude rühmitamine a) lihtvalgud koosnevad ainult aminohappejääkidest (juuksed, küüned, kõõlused) , b) liitvalgud lisaks aminohappejääkidele teisi orgaanilisi aineid · Valkude struktuur a) Esimesejärguline (primaarstruktuur) aminohappejääkide järjestus b) Teisejärgustruktuur (sekundaarstruktuur) aminohappejääkide
4) Edasi toimub membraani kasvamine; 5) Cartexi moodustumine. Kuhjuvad Ca ja dipikuliinhape: 6) Spoori valmimine. Ümber broteksi tekib membraani kiht; 7) Liitelised ensüümid lõhustavad rakuseina; 8) Bakteri eos satub keskkonda. Kui spoor satub soodsatesse tingimustesse, kus on toitu, soojust ja niiskust, hakkab arenema vegetatiivne rakk. 1) Alustamine soojendamine, aminohape ja alamiin aitavad kaasa eose germinatsioonile. Eos võtab vett juurde, paisub, Ca-dipikalinaat vabaneb. 2) Väljapaiskav aktiivne biosünteesi periood, ühe raku lehe ja selle paljunemine. 11. Viirused, bakteriofaagid ning nende paljunemine Viirused on üliväikesed elusorganismid. Viiruste tunnusteks väikesed mõõtmed. Nähtamatud tavalise mikroskoobi all, kasvupuudumine väljaspool elusat rakku.
4) Edasi toimub membraani kasvamine; 5) Cartexi moodustumine. Kuhjuvad Ca ja dipikuliinhape: 6) Spoori valmimine. Ümber broteksi tekib membraani kiht; 7) Liitelised ensüümid lõhustavad rakuseina; 8) Bakteri eos satub keskkonda. Kui spoor satub soodsatesse tingimustesse, kus on toitu, soojust ja niiskust, hakkab arenema vegetatiivne rakk. 1) Alustamine soojendamine, aminohape ja alamiin aitavad kaasa eose germinatsioonile. Eos võtab vett juurde, paisub, Ca-dipikalinaat vabaneb. 2) Väljapaiskav aktiivne biosünteesi periood, ühe raku lehe ja selle paljunemine. 11. Viirused, bakteriofaagid ning nende paljunemine Viirused on üliväikesed elusorganismid. Viiruste tunnusteks väikesed mõõtmed. Nähtamatud tavalise mikroskoobi all, kasvupuudumine väljaspool elusat rakku.
annaabi.ee 
