Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"alamdevoni" - 4 õppematerjali

Hüdrogeoloogia lühikonspekt-TKTK
13
doc

Hüdrogeoloogia lühikonspekt (TKTK)

Ülemised põhjavee kihid on vesinikkarbonaatsed, sügavamal esineb ka sulfaatset vett ja aluskorral juba kloriidset vett. Lõpetuseks loeks kokku Eesti põhilised põhjavee ladestikud: · Kvaternaaris sisaldavad kõik settetüübid rohkem või vähem põhjavett ja üldjuhul on tegemist pinnaseveega, sageli moodustab kvaternaari pinnasevesi aluspõhja veega ühtse põhjaveekihi · Devonis on kolm põhjaveekihti: ülemdevoni, keskdevoni ja kesk-alamdevoni · Siluri ja Ordoviitsiumi kihtides on ühine siluri-ordoviitsiumi veeladestik, mis on vettkandev ülemises, maapinnale kõige lähemas kuni 70 meetrises osas · Ordoviitsimi-kambriumi veeladestik paikneb samanimelistes liivakivides ja on oluliseks tsentraliseeritud veesaamise allikaks, eriti kui ülemised ordoviitsiumi veekihid on saastunud · Kambriumi vendi veeladestik jaguneb ida Eestis kaheks : voronka ja gdovi põhjaveelademeks

Maateadus → Atmosfäärihügieen ja...
25 allalaadimist
Radoon
13
doc

Radoon

põhjavee uurimisandmete põhjal [8, lk 6-8] oli : o Kambrium-vendi põhjavee veekompleksi Rn-222 sisaldus suhteliselt väike: 2,83 - 43,22 Bq/l ; o Ordoviitsium ­ kambriumi veekompleksi põhjavees Rn-222 sisaldus valdavalt väike : 4,8 ­ 14,4 Bq/l (erandina üks puurkaev); o Siluri ordoviitsiumi põhjavee Rn-222 sisaldus 1,69 ­ 30,97 Bq/l , s.o. mitu korda väiksem Põhjamaade kiirguskaitseinstituutide soovitatud piirsisaldusest; o Kesk-alamdevoni-siluri veekompleksi põhjavee Rn-222 sisaldus väike : 2,52 ­ 21,33 Bq/l ; o Keskdevoni veekompleksi põhjavee Rn-222 sisaldus väike: 7,8 ­ 23,91 Bq/l. Kokkuvõtteks võib öelda, et Eestis kasutatav põhjavesi on loodusliku radionukliidisisalduse poolest valdavalt ohutu. [8, lk8] 4 Radoonist Eesti elamutes Aastail 1998-2001 viis Eesti Kiirguskeskus koostöös Rootsi Kiirguskaitse Instituudiga, läbi

Kategooriata → Uurimistöö
37 allalaadimist
Radoon ja selle ohtlikkus
20
doc

Radoon ja selle ohtlikkus

[ 4 ] 1994-1998 läbiviidud Eesti põhjavee uurimisandmete põhjal oli: * Kambrium-vendi põhjavee veekompleksi Rn-222 sisaldus suhteliselt väike: 2,83- 43,22 Bq/l; * Ordoviitsium ­ kambriumi veekompleksi põhjavees Rn-222 sisaldus valdavalt väike: 4,8 ­ 14,4 Bq/l ( erandina üks puurkaev); * Siluri ­ ordoviitsiumi põhjavee Rn-222 sisaldus 1,69 ­ 30,97 Bq/l , see on mitu korda väiksem Põhjamaade kiirguskaitseinstituutide soovitatud piirsisaldusest; * Kesk-alamdevoni- siluri veekompleksi põhjavee Rn-222 sisaldus väike: 2,52- 21,33Bq/l; * Keskdevoni veekompleksi põhjavee Rn-222 sisaldus väike: 7,8-23,91 Bq/l. Kokkuvõtteks võib öelda, et Eestis kasutatav põhjavesi on loodusliku radionukliidisisalduse poolest valdavalt ohutu. [ 4 ] 3.3 Radoon Eesti pinnases Kõrgema radoonitasemega maades klassifitseeritakse pinnased radooniohtlikkuse järgi ja kasutusel on sellest tulenevad ehitusmeetmed

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse
89 allalaadimist
Tori Põrgu kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused
17
doc

Tori Põrgu kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused

2. ALA ANALÜÜS 2.1. Loodusväärtuste analüüs Tori Põrgu on elukohaks paljudele kaitsealustele liikidele (kalad, nahkhiired, samblad jne). Liivakivipaljandist leiduvad paleontoloogilised leiud (rüükalade luutükikeste ja primitiivsete taimede ehk psilofüütide jäänused) teevad koha ainulaadseks kogu Ida-Euroopas. Pärnu jõe Sindi-Tori lõigul avanevad Devoni liivakividest allikad, mis on ka veesäilituslikult olulised. Allikaterühm illustreerib vee väljavoolu tingimusi kesk-alamdevoni veeladestiku Pärnu orundis. 2.2. Kaitse-eesmärgid Kaitse-eesmärkideks on liikidele soodsate elutingimuste ja liivakivipaljandi säilitamine. See on kasvukohaks ja elupaigaks paljudele ohustatud liikidele ja oluline on, et see oleks neile hea koht ka edaspidi. Allikate puhul tuleb säilitada veetaseme vooluhulk. Praeguseks on kolmest allikast järgi ainult üks, mille voolu veetaseme hulk on väga väike. Oluline on liivakivipaljandi ja koobaste säilumine. 2.3. Ohud loodusväärtustele

Loodus → Keskkonnakaitse
7 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun