Miks vajas kuningas ametnikke? Et koos nendega arutada läbi uusi seadusi ja makse mis ta kehtestada tahtis. Miks oli alaline armee kasulikum palgaarmeest? a) Kuna nad olid koguaeg olemasja valmis rünnakuks b)nad olid ühte värvi riietes ja samade relvadega mis kõik oli riigipoolt Too näiteid euroopas rahvastest kellel ei olnud oma riiki? Bulgaaria,Leedu,Ukraina,Valgevene Kuidas põhjendas J.B.Bossuet monarhia olemasolu? Kuna monarhia lähtub isalikust võimust, ning kõik on sündinud alamatena. Isalik võim harjutab neid juba maast madalast kuuletuma ühele isikule. Millise valitseja ajal pääses Prantsusmaal mõjule absolutism? Louis 13 Võrdle louis 13 ja 14 valitsemisviisi. Miks nimetatakse mõlema kuninga valitsusaega absolutistlikuks? Kuna nende valitsemisajal oli kogu võim nende endi kätes, mis tähendas seda et nad võisid kehtestada uusi seadusi, otsustada sõja alustamise ja rahu sõlmimise üle, nimetada ametisse ministreid ja teisi ametnikke
ühendused on ikkagi olemas, suus tuleb nende hulka veelgi suurendada ning hoida neid omavahel tasakaalus – nii nagu tegid Solon, Numa ja Servius. Niisamuti kui loodus annab igale inimesele absoluutse võimu kõigi tema ihuliikmete üle, annab ühiskondlik leping riigile samasuguse võimu kõigi tema liikmete üle. Seda üldise tahte poolt juhitavat võimu nimetatakse suveräänsuseks. Oluline on esiteks selgesti eristada kodanike ja suverääni vastastikuseid õigusi ning teiseks kodanikel alamatena täita olevaid kohustusi neist loomulikest õigustest, mis kuuluvad neile kui inimestele. Kodanik võlgneb riigile suverääni esmese nõudmise peale kõik teened, mida ta iganes saab talle osutada. Kuid ka suverään ei või koormata alamaid ühegi ühiskonnale tarbetu nõudmisega. Üldine tahe (kui ta tahab tõesti üldine olla) pean olema üldine nii eesmärkide kui oma olemuse poolest. Ta peab lähtuma kõigist, et käia kõigi kohta. Üldisena ei saa ta midagi öelda ühegi inimese ega
ühendades ioonlasi üleüliselt. Synedrion- nõukogu käis seal koos. Liitlased kohustusid ühiselt võitlema. Nad võisid valida, kas nad panevad välja laevu, mis oli kallis; või maksavad andamit foros ühisesse liidukassasse Delose saarel. See ei olnud eriti kurnav. Suur osa liitlastest maksid. Kolm suurt saareriiki panid vaid laevu välja. Ehk liitlased maksid raha ja Ateena ehitas laevu endale. Jõuvahekord muutus Ateena kasuks. Nad hakkasid käsitlema liitu oma alamatena ja ei lasknud varem vabatahtlikust liidust enam välja astuda. Mässajatelt võeti laevad ära ja lammutati meremüürid. Delos jäi vaid nime poolest keskuseks, tegelt oli Ateena keskus. See tähendas, et liitlaste rahulolematus suurenes. Aga Ateena oli demokraatlik riik ja toetas liitlasriikide demokraatiat ka. Lihtrahvas olid suht ateenameelsed seetõttu, aristokraadid aga olid vägagi vastased. Laevastikujuht oli Kimon
annaabi.ee 
