kcal, mis on väheliikuva eluviisi puhul juba pool päevasest energiavajadusest. Vähetõenäoline on võimalus ennast leivast paksuks süüa, pigem aitab paras kogus rukkileiba vähendada peenjahutoodete ja maiustuste tarbimist. Loodame väga, et rukkileib jääb meie toidulauale ka edaspidi ja on aukohal nagu meie esiemade päevil. Jätku leiba! 12 Kasutatud kirjandus Eesti talurahva alalugu I. Tallinn, Olion, 1992. Jaagosild, E. Tuulamine Eestis. Etnograafiamuuseumi aastaraamat, XXIV. Tallinn,1969. Lõoke, E. Toidust eesti külas XIX sajandi teisel poolel ja XX sajandi alguses. Etnograafiamuuseumi aastaraamat XVI. Tallinn, 1959, lk 6884. Moora, A. Eesti talurahva vanem toit. I osa. Tallinn, Valgus, 1980. Moora, A. Mida vanasti loodusest leivakõrvaseks korjati. Eesti Loodus nr 8, 1981, lk 489 497. Moora, A. Eesti talurahva vanem toit. II osa. Tallinn, Valgus, 1991.
väljasurnud ja sellega tegelejaid ikka on. Ratsaspordis on palju alasid, millest Tapa Gümnaasiumi õpilastele meeldib kõige enam takistussõit (55% õpilasele). Põnevateks ratsaspordialadeks peetakse ka voltiseerimist ja koolisõitu. 27 KOKKUVÕTE Uurimistöös ,,Ratsaspordi populaarsus tänapäeval" tutvustati lugejale ratsasporti ning selle populaarsust tänapäeval. Lähemalt tutvustati ratsaspordi alalugu ja ratsaspordialasid. Populaarsust uuriti küsitlusega Tapa Gümnaasiumi õpilaste seas. Uurimistöö valimi moodustasid alla 10, 11-15 ja 16-20aastased õpilased. Uurimustest järeldus, et - ratsaspordiga tegelevaid õpilasi Tapa Gümnaasiumis on vähem kui neid, kes ei tegele. - kõige suuremaks takistuseks ratsaspordiga tegelemisel on teiste hobide omamine. - rohkem kui pooled vastanutest teavad ratsaspordiga tegelevaid inimesi oma tutvusringkonnas.
annaabi.ee 
