b) juhi pinnanormaali ja magnetilise induktsiooni vektori vaheline nurk. 3. Jäävat elektromotoorjõudu sisaldavas vooluringis kulgeva konstantse (1p.) voolutugevuse korral eraldub kogu vooluringile antav energia a) ainult soojusena, b) ainult voolu magnetvälja energiana, c) nii voolu magnetvälja energiana kui soojusena. 4. Joonisel on kujutatud voolutugevuse muutumine kahes poolis nende lülitamisel alalisvooluringi. (3p.) 4.1. Kumma pooli induktiivsus on suurem? a) A 4.2. Millisel ajavahemikul oli eneseinduktsiooni elektromotoorjõud suurim? d) ∆t1 4.3. Millisel ajavahemikul oli eneseinduktsiooni elektromotoorjõud vähim? e) ∆t2 a) A b) B c) induktiivsused on võrdsed d) ∆t1 e) ∆t2 f) ∆t3 g)∆t4 5. Missugused on järgmiste füüsikaliste suuruste tähised SI-s ? (7p.) a) q
Seda nähtust nimetatakse eneseinduktsiooniks Juhtival kontuuril on kahesugune osa : teda läbib elektromagnetilist induktsiooni esilekutsuv vool ja temas endas tekib induktsiooni elektromotoorjõud. Vastavalt Lentzi reeglile on voolutugevuse kasvamisel pööriselektrivälja tugevuse suund voolusuunale vastupidine. Pööriselektriväli takistab voolutugevuse kasvamist. Voolutugevuse kahanemisel püüab pööriselektriväli voolu säilitada. Alalisvooluringi sulgemisel ei saavuta voolutugevus konstantset väärtust hetkeliselt, vaid teatud ajavahemiku jooksul. Samuti ei katke vool suletud vooluringis vooluallika väljalülimise hetkel. Kuna väljalülitamisel voolutugevus ja voolu magnetväli muutuvad väga kiiresti, siis tekkiv eneseinduktsiooni elektromotoorjõud võib vooluallika elektromotoorjõu ka ületada. Joonisel A kujutatud skeemis on ühendatud rööbiti 2 lampi. Ühega neist on ühendatud
juurdeühendamine mõõdetavale pingele. Kõrgepinges kasut vahelduvvooluringis takistusest, sest ei ole mõeldav jätta ergutusmähist käivituse ajal lihtsalt avatuks ega ka lühistada. voltmeetrimõõtepiirkonnalaiendamiseks ka mõõtetrafosid(eeltakistite korral) Ergutusmähise keerdude arv on suhteliselt suur ja seetõttu indutseerib staatori pöördväli käivitusel (1>=s>0) Võimsuse mõõtmine- alalisvooluringi võimsuse p leiame valemiga p=U I aga lihtsam on mõõta ergutusmähises suure emj., mis avatud ergutusmähise korral võib põhjustada isolatsiooni läbilöögi. Läbilööki elektrodünaamilise vattmeetriga- koosneb elektrodünaamilisest mõõtemehanismist. Vattmeetri liikumatut ei toimuks, kui ergutusmähise otsad lühistada. Siis aga tekib ergutusmähises suhteliselt suur vool, mis koos pooli nim voolupooliks ja ta ühend tarbijaga jadamisi
annaabi.ee 
