maha. See tähendab, vahelduvpingeline signaal toiteahelates lühistatakse. Sellele aitab kaasa ka kondensaatoriga järjestikku olev takistus, sest kui meil on RC järjestiklülitus, kus mahtuvustakistus vaadeldavale sagedusele on piisavalt väike, tekib küllalt suur selle sagedusega pingelang takistusel Rf . Sellise filtri sisseviimisega kaasneb esimeste astmete toitepinge vähenemine, sest filtri takistusel tekkib paratamatult ka alalispingeline pingelang. See toitepinge vähenemine ei ole probleemiks, sest esimesed astmed kus signaali amplituud on väike, ei vajagi nii kõrget toitepinget. Teiseks võimaluseks tagasiside vältimiseks on kasutada lõppastmele eraldi toiteallikat. Kirjeldatud tagasiside toiteallika kaudu esineb ka digitaaltehnika skeemides. Sealseks eripäraks on see, et tarbitavad voolud on impulsilise iseloomuga, kuna loogikalülitused tarbivad suurimat voolu just ümberlülitumise hetkel
RC-filtri takistusel tekkiva pingelangu tõttu väheneb ka toiteseadme väljundpinge. (LC skeem) LC-filter on märksa täiuslikum, kuna ta sisaldab kaht energiat salvestavat elementi: induktiivsust, mille klemmidel tekib voolumuutustest elektromotoorjõud (omainduktsiooni elektromotoorjõud) ning pinge suurenedes piirab see elektromotoor jõud voolu takistada pingevähenemisel püüab säilitada voolu. Peale selle on oluliseks erinevuseks RC-filtriga see, et alalispingeline pingelang induktiivpooli mähisel on väga väike. Seetõttu on LC-filtri kasutegur märksa kõrgem. Kondensaatori laadimine toimub läbi induktiivsuse, kondensaator tühjeneb tarbijale. Silufiltrite toimet võib vaadelda ka teisiti. Alaldatud pinge koosneb nii alalis kui ka vahelduv komponendist. Silufilter peab laskma alaliskomponendi võimalikult maksimaalselt läbi takistades samal ajal vahelduvkomponendi pääsu väljundisse
võimaluseks on kasutada esimesest astmest kõrgemat tööpunkti, kuna seljuul väheneb kollektori ja emiteri vaheline pinge, ning võime vältida teise astme küllastumist. Kahjuks kaasneb ka kõrgema tööpunktiga ka kõrgem voolu tarve. Küllalt levinud on otsese sidestusdioodide kasutamine. Dioodide kastamine otseses sidestuses põhineb dioodi tunnusjoone kujul, millest tulenevalt on dioodi alalispingeline pingelang 0,7 kuni 1V, vahelduvpingeline aga mitte rohkem kui 0,1V. Kasutades kahte dioodi (võib ka rohkem) vähendame nende abil eelmise astme kollektorilt tulevat pinget kuni 2V ja sellest võib piisata teise astme küllastuse vältimiseks. Samal ajal tekib küll mõningane signaali kadu, mis ei ületa 0,2V. Otsesidestus on ainsaks võimaluseks kui on vaja võimendada alalispinge signaale, sel juhul tuleb ära jätta ka sisendis ja väljundis olev sidestus kondensaator. 1.5
maha. See tähendab, vahelduvpingeline signaal toiteahelates lühistatakse. Sellele aitab kaasa ka kondensaatoriga järjestikku olev takistus, sest kui meil on RC järjestiklülitus, kus mahtuvustakistus vaadeldavale sagedusele on piisavalt väike, tekib küllalt suur selle sagedusega pingelang takistusel R . Sellise filtri sisseviimisega kaasneb esimeste astmete f 103 toitepinge vähenemine, sest filtri takistusel tekkib paratamatult ka alalispingeline pingelang. See toitepinge vähenemine ei ole probleemiks, sest esimesed astmed kus signaali amplituud on väike,ja ei vajagi nii kõrget toitepinget. CS2 R1 RC1 CS1 Usis VT1 Rf Cf JOONIS 7.28 Teiseks võimaluseks tagasiside vältimiseks on kasutada lõppastmele eraldi toiteallikat. Kirjeldatud tagasiside toiteallika kaudu esineb ka digitaaltehnika skeemides. Sealseks
See tähendab, vahelduvpingeline signaal toiteahelates lühistatakse. Sellele aitab kaasa ka kondensaatoriga järjestikku olev takistus, sest kui meil on RC järjestiklülitus, kus mahtuvustakistus vaadeldavale sagedusele on piisavalt väike, tekib küllalt suur selle sagedusega pingelang takistusel Rf . Sellise filtri sisseviimisega kaasneb esimeste astmete toitepinge vähenemine, sest filtri takistusel tekkib paratamatult ka alalispingeline pingelang. See toitepinge vähenemine ei ole probleemiks, sest esimesed astmed kus signaali amplituud on väike,ja ei vajagi nii kõrget toitepinget. R f R RC1 Cf 1
annaabi.ee 
