kuivus kus maapind muutub tolmuseks 2)inimene,kes häirib mulda saastumise ja kuivendamisega*tuleb lõpetada liigraie,kus hävitatakse mullale vajalikud organismid ja mineraalainete saamiseks vajalikud taimed.ei tohiks muuta suuri põllumaid tühjadeks,kui nad enam vilja ei suuda kanda,tuleks teha maa tervendamist.MULDADE SOOLDUMINE-sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest,kuna liigsoolane muld muutub viljatuks,siis võib seda ka käsitada ka mulla kõrbestumise alaliigine*parem lahendus oleks niisutamine kuivas kliimas üliväärtusliku põhjaveega,eriti kui seda teha vihmutamise teel. MULDADE HAPESTUMINE-mida rohkem on mullas vesinikioone, seda happelisem on mullalahus ja seda madalam on pH.*mulla hapestumine täh mulla reaktsiooni niisugust muutust,mille puhul pH langeb alla vihmaveele iseloomuliku 5,6*toimub,kunataimed seovad oma biomassi palju aluselisi toiteelemente ning mullas
reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. Välise kultuuri normid ehk kombestiku ehk konventsionaalsuse normid (tavakeeles viisakusreeglid) reguleerivad indiviidi käitumise välist külge. Need normid on diferentseerunud vastavalt sotsiaalsele ja kultuurikeskkonnale ning aegade jooksul on erinevad sotsiaalsed kihid väärtustanud neid küllaltki erinevalt. Õigusnormi mõiste ja liigid. Sotsiaalse normi ühe alaliigine on õigusnormile omased kõik sotsiaalsete normide liigitunnused: 1) ta on inimeste käitumise reegel, 2) ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele ja 3) tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. Nende üldiste tunnuste kõrval on õigusnormil ka spetsiifilised tunnused, mis eristava teda teistest sotsiaalsetest normidest