- Päikesepatareid muudavad fotoefekti nähtusel elektrienergiaks päikselt tuleva valgusenergia .Päikesepatareide valmistamine on üpris kulukas , seepärast kasutakse neid seal , kus muul viisil pole võimalik elektrienergiat toota (näiteks kosmoselaevadel ). Keemilised vooluallikad termoelemendid ja päikesepatareid tekitavad alalisvoolu , generaatorid aga nii alais kui ka vahelduvvoolu . Võimalik on ka vahelduvvoolu muundumine alalisvooluks alalditega . Elektrienergia tarviti (lühidalt tarviti ) on elektrivooluga töötav mistahes seade . Tarvitiks on näiteks hõõglamp , küttekeha , elektrimootor , taskutelefon jms . Tarvitis muundub elektrienergia mingiks muuks energialiigiks : hõõglambis soojus ja valgusenergiaks , küttekehas soojusenergiaks , mootoris mehaaniliseks energiaks , telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks . Lüliti on seade vooluahela sulgemiseks või avamiseks . Vooluahela avamine e
selle kaudu tekkiva voolu impulsi kestuse ning käsiraamatutes toodud andmetel võime kontrollida kas taolise kestusega pärivoolu impulss on lubatud või ei. Kui taoline ülekoormus ei ole dioodile lubatud, tekib dioodi riknemise oht ja selle vältimiseks tuleb valida võimsam diood. 3.2.6. Pinget kordistavad alaldid Peale trafo kasutamise on võimalik alaldatud pinge väärtust tõsta alaldatava pinge suhtes ka pinget kordistavate alalditega. Nende kasutamise tingimuseks on tarbitava voolu konstantsus ja väike koormusvool, sest nende töö rajaneb kondensaatorite laadimisel ja tühjenemisel, mistõttu koormuse muutus põhjustab tugeva pinge muutuse ja seetõttu kordistavate alaldite väljundpinge sõltub koormusest rohkem, kui tavalistel alalditel. Suuremad tarbitavad voolud ei ole aga neil sobivad seetõttu, et suuremate voolude korral lähevad vajalikud
tekkiva voolu impulsi kestuse ning käsiraamatutes toodud andmetel võime kontrollida kas taolise kestusega pärivoolu impulss on lubatud või ei. Kui taoline ülekoormus ei ole dioodile lubatud, tekib dioodi riknemise oht ja selle vältimiseks tuleb valida võimsam diood. 3.2.6. Pinget kordistavad alaldid Peale trafo kasutamise on võimalik alaldatud pinge väärtust tõsta alaldatava pinge suhtes ka pinget kordistavate alalditega. Nende kasutamise tingimuseks on tarbitava voolu konstantsus ja väike koormusvool, sest nende töö rajaneb kondensaatorite laadimisel ja tühjenemisel, mistõttu koormuse muutus põhjustab tugeva pinge muutuse ja seetõttu kordistavate alaldite väljundpinge sõltub koormusest rohkem, kui tavalistel alalditel. Suuremad tarbitavad voolud ei ole aga neil sobivad seetõttu, et suuremate voolude korral lähevad vajalikud kondensaatorite mahtuvused suureks, ning
meetodiks on samuti filtri (reeglina esimest järku filtri) ühendamine vaheldi sisendisse, piiramaks sageduse muutusi tasemeni, mis ei tekita mootoris liigvoolusid (joonis 5.3, b). Segeduse suurendamisel on vaja tõsta pinget, et hoida magnetvoo maksimaalväärtust konstantsena. See pole harilikult võimalik, sest suurematel kiirustel on ka moment väiksem. Seda moodust nimetatakse momendi vähendamiseks põhikiirusel. Alalisvoolulüliga ja tüüritavate alalditega vahetud sagedusmuundurid on joonisel 1.24. Need muundurid võimaldavad neljakvadrandilist talitlust, st energia suuna muutmist vastavalt pooljuhtlülitite lülitusjärjekorrale. Joonisel 5.4 on toodud sagedusmuunduri skeem, kus alaldit juhib alalisvoolu vahelüli ning vaheldi juhib asünkroonmootorit. Antud lülituse puhul on võimalik pöörlemiskiiruse ja võimsuse suuna muutmine. Alaldi poolel on võimsustegur juhitav ning
annaabi.ee 
