Tekkisid usulised pinged: rootslased toetasid luteri usku, aga poolakad katoliiklust. Lõpuks jäi peale siiski Rootsi. 1629.a sõlmiti Altmargi vaherahu, millega poolakad loovutasid Liivimaa rootslastele. 1645.aastal läks Rootsi kätte ka Taanile kuulunud Saaremaa. Baltimaade vallutamise kavatsustest ei loobunud ka Venemaa, tungides 1656.a Baltikumi ja vallutades Tartu. Kuid Rootsi oli sõjaliselt tugevam. 1661.a sõlmiti Kärde rahu ning Venemaa viis oma väed vallutatud alaldelt välja. Sõjategevuse lõppedes oli Eesti alal peaaegu kolmveernd taludest tühjaks jäänud, elupaiga vahetuse, nälja, haiguste, tapmise tõttu. Taludesse asus elama palju välismaalasi naaberriikidest. Rannikutel elasid rannarootslased. Rootsi aja lõpul elas Eestis 400 000 inimest. Mõisates hakati palju rohkem vilja kasvatama ja välismaale vedama. Tööjõuks vajati talupoegi üha rohkem, nad muudeti sunnismaiseks ehk pagenud talupojad tuleb mõisnikule tagasi anda
kujunemine - poliitikute huvi lihtrahva vastu - sotsiaalse eneseteadvuse tõus - eeldused majandus-, kohtu-, haridusreformideks Ossiani laulud - rahvaluule osa kirjanduskultuuris - Soti iseseisvumisliikumine 1750. aastatel - viikingiaegsete (8.-10. saj.) soti laulude aktualiseerumine - James Macpherson (1736-1796): "Ossiani laulud" (1765): o et see on keldi bardide luule 8. sajandist o laulud pärit Iiri alaldelt o Ossian on keldi sõjapealiku Fingali poeg James Macpherson ,,Ossiani laulud" (1765) varasem, kuid 18. sajandil aktualiseerunud rahvatraditsioon - kirjanduslik traditsioon - kristliku perioodi rahvapärimus - J. M. enda looming - klassikaline kirjandus - 1720ndail avaldati ingliskeelses tõlkes "Ilias" ja "Odüsseia" ,,kultuur" ja ,,rahvas" Metsik Rahvas Tsiviliseeritud inimesed