ole alaldite jaoks üht lahendust. Kasutatav alaldi lülitus sõltub sellest, milline peab olema väljundpinge pulsatsioon ja eristatakse pool ja täisperiood alaldeid. Poolperiood alaldis võimaldatakse voolu kulgemine väljundisse aladatava vahelduvpinge ühe poolperioodi vältel. Täisperiood alaldis, aga mõlema poolperioodi vältel. Peale selle erinevad alaldi lülitused sõltuvalt sellest kas alaldatav pinge on ühe faasiline või kolmefaasiline. Kõige lihtsam alaldi on ühefaasiline poolperiood alaldi. Alaldatava pinge ajavahemikul t 1 kuni t2 on pinge positiivne ja sellest tulenevalt saab (all järgneval skeemil) diood VD päripinge. Dioodile mõjub päripinge reziim ja see tõttu on dioodi takistus tunduvalt väiksem kui tarbia takistus ning praktiliselt kogu alaldatav pinge toimib väljundis.Täpsemalt väljundpinge on alaldatavast pingest dioodi päripingelangu võrra väiksem
pentood ‒ viie elektroodiga (katood, tüürvõre, varivõre, sulgvõre, anood). Tetrood – nelja kanaliga Dioodi tööpõhimõte Töötamisel lastakse vool läbi nikroomist hõõgniidi, mis kuumutab katoodi 800...1000 °C kraadini. Kuum katood eraldab elektrone vaakumisse, protsess, mida nimetatakse termoemissiooniks. Katood on kaetud leelismuldmetalli (nt.baarium või strontsium) oksiidiga, millest elektronid väljuvad suhteliselt kergesti. Alaldatav vahelduvpinge rakendatakse anoodi ja katoodi vahele. Kui anoodil on positiivne pinge katoodi suhtes, siis anood tõmbab katoodist eraldunud elektronid endasse, tekitades voolu. Kuid kui anoodil on katoodi suhtes negatiivne pinge, siis voolu ei teki, sest anood tõukab elektrone kui negatiivse laengu kandjaid endast eemale. Anood ise ei eralda elektrone, seega saab elektronide vool olla ainult ühesuunaline ‒ katoodilt anoodile. 6. Elektronkiiretoru tööpõhimõte?
vaadelda emj. Oluliseks erinevuseks töötamiseks vastu emjle on see, et võimalik reguleerimisnurk väheneb, sest türistori saame avada ainult siis kui tema anood on katoodi suhtes positiivne. See ajavahemik on määratud olukorraga, kus alaldatav pinge on emjst suurem. Kuna alalisvoolu mootorid on põhimõtteliselt induktiivtakistuse iseloomuga, siis tuleb vaadelda ka voolu katkemise hilinemist sarnaselt induktiivkoormuse toimena. Voolu reziim võib olla kas katkev või pidevoolu reziim, sõltuvalt
järjestikku ja see suurendab järsult dioodile toimivat vastupinget. Praktiliselt sõltub see vastupinge suurenemine kondensaatori laetuse määrast ning maksimaalselt võib see 28 ulatuda kahekordse U -ni. Lihtsustatud arvutuste korral loetakse koormusest põhjustatud 2max vastupinge suurenemist 1,5 kordseks. 2) Halveneb dioodi voolureziim. Ühelt poolt tuleb see sellest, et dioodi läbiva voolu kestus lüheneb, kuna diood avaneb alles siis, kui alaldatav pinge ületab kondensaatori pinge. Peale selle voolu impulsid ei ole enam rangelt sinusoidi osa kujuga vaid moonutatud, kuna dioodi läbib kondensaatori laadimisvool. Dioodi vool algab ajahetkel t , mil pinge U saab suuremaks, kui pinge U ja lõpeb hetkel t mil U saab väiksemaks U - 1 2 c 2 2 c st (voolu impulsi toimel on vahepeal kondensaatori pinge tõusnud). Selline dioodi voolu
suurendab järsult dioodile toimivat vastupinget. Praktiliselt sõltub see vastupinge suurenemine kondensaatori laetuse määrast ning maksimaalselt võib see ulatuda kahekordse U2max-ni. Lihtsustatud arvutuste korral loetakse koormusest põhjustatud vastupinge suurenemist 1,5 kordseks. 2) Halveneb dioodi voolureziim. Ühelt poolt tuleb see sellest, et dioodi läbiva voolu kestus lüheneb, kuna diood avaneb alles siis, kui alaldatav pinge ületab kondensaatori pinge. Peale selle voolu impulsid ei ole enam rangelt sinusoidi osa kujuga vaid moonutatud, kuna dioodi läbib kondensaatori laadimisvool. Dioodi vool algab ajahetkel t 1, mil pinge U2 saab suuremaks, kui pinge Uc ja lõpeb hetkel t2 mil U2 saab väiksemaks Uc-st (voolu impulsi toimel on vahepeal kondensaatori pinge tõusnud). Selline dioodi voolu kuju moonutumine ei ole tavaliselt ohtlik, sest voolu
annaabi.ee 
