IMCOSiseturu ja tarbijakaitsekomisjon TRANTranspordi ja turismikomisjon REGIRegionaalarengukomisjon AGRIPõllumajanduskomisjon PECHKalanduskomisjon CULTKultuuri ja hariduskomisjon JURIÕigusasjade komisjon LIBEKodanike õiguste, justiits ja siseasjade komisjon AFCOPõhiseaduskomisjon FEMMNaiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon PETIPetitsioonikomisjon Parlamendi komisjonid: Välispoliitika AFETVälisasjade komisjon DROI Inimõiguste alakomisjon SEDE Julgeoleku ja kaitse alakomisjon DEVEArengukomisjon INTARahvusvahelise kaubanduse komisjon Euroopa Parlament Euroopa Parlamendi ülesanded: 1) Osalemine seadusandlikus protsessis. EP osaleb õigusloomeprotsessis 4 erineva menetluse kaudu: konsultatsioonimenetlus, koostöömenetlus, kaasotsustamismenetlus ja nõusolekumenetlus 1) Täitevvõimu kontrollimine. komisjoni umbusaldamine,
alalistesse komisjonidesse. Seega võib öelda, et komisjonid on mõjukad, kuna on otseselt seotud seadusandlusega. (Gitelson jt, 1996, lk. 217) Komisjonid jagunevad erinevat tüüpi kodadeks nii Senatis kui ka Esindajatekojas. Tähtsamaiks on Kongressis alalised komisjonid. Alalised komisjonid töötavad pidevalt: nad vaatavad läbi mitmesuguseid valdkondades esitatud eelnõusid ning otsustavad ühtlasi, kas esitada eelnõu suurele kogule menetlemiseks või mitte. Iga alakomisjon tegeleb mingi kindla poliitika valdkonnaga, mis kuulub laiema komisjoni pädevusse. Nii esindajatekojas kui ka senatis suureneb pidevalt alaliste komisjonide tähtsus. Kongressis on ka neli alalist ühiskomisjoni, millesse kuulub võrdne arv Senati ja Esindajatekoja liikmeid. Lisaks on veel erikomisjonid. Erikomisjonid on ajutised komisjonid, mida Esindajatekoda või Senat moodustab mingi kindla probleemi analüüsimiseks. Peale kolme eelmise on veel ajutised konverentsikomisjonid
annaabi.ee 
