molekulaarne aine molekulidest koosnev keemiline aine mittemolekulaarne aine suurest hulgast aatomitest ja ioonidest koosnev aine, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega 1. Aatomi ehituse seosed perioodilisustabeliga. Rühm (IA) Viimase kihi elektronide arv Periood (3.) Elektronkihtide arv Aatominumber (11) Elektronide arv kokku 3. Elektronkatte ehitus, elektronide kihtidele ja alakihtidele paigutamise järjekord. 1.kiht- 2 elektroni 2) 1s2 2.kiht- 8 elektroni 8) 2s2 2p6 3.kiht- 18 elektroni 18) 3s2 3p6 4.kiht- 32 elektroni 32) 4s2 (3d10) 4p6 5.kiht- 18 elektroni 18)5s2 (4d10) 5p6 ... 4. Aatomi elektronskeem ja elektronvalem. Elektronskeem- Na +11/ 2)8)1) Elektronvalem- Na : 1s22s22p23s1 5. Osakeste vahelise sidemetüübi määramine elementide iseloomu järgi. metall+mittemetall --> iooniline side
vastupidi elementide metalsed omadused ning peab suutma seda ka põhjendada. Kuidas muutuvad rühmas ülevalt alla ja vastupidi ning perioodis vasakult paremale ja vastupidi elementide mittemetalsed omadused ning peab suutma seda ka põhjendada. ÜLESANDED 1) Osata koostada aatomite elektronskeeme, elektronvõrrandeid, iooni elektronskeeme ja aatomi elektronskeemide alusel aimama, mis elementidega on tegu. 2) Osata koostada aatomi elektronvalemeid (alakihtidele paigutumise järjekord) ja ruutskeeme, ruutskeemi alusel kokku lugema elektronpaare ja paardumata elektrone. 3) Osata leida perioodilisustabeli alusel elemendi sümbolit, järjenumbrit, aatommassi, prootonite, elektronide, neutronide, elektronkihtide arvu, tuumalaengut ja väliselektronide arvu. 4) Peab oskama võrrelda elementide aatomite raadiuseid ja neile vastavate ioonide raadiuseid 5) Peab suutma kindlaks teha millisel elemendil välja antud valikust on suuremad-
tuumas. Massiarv, aatommass - Ümardatud aatommass = massiarv = prootonite ja neutronite arv kokku. Elektronide väliskiht - elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. elektronoktett - Kui aatomi väliskihis on kaheksa elektroni, siis moodustub elektronoktett. elektronskeem- väljendab elektronide jaotumist elektronkihtidele. Elektronvalem-väljendab elektronide jaotumist alakihtidele. Ruutskeem- iseloomustab elektronide täpsemat jaotumist orbitaalidel. Perioodilisusseadus- elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust. s.t kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järgi , siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste omadustega element. Elektronegatiivsus- elementide aatomite elektronide enda poole tõmbamise võimet keemilises sidemes iseloomustab elektronegatiivsus. Elektronide sidumise võime sõltub tuumalaengust ja aatomiraadiusest.
numbe orbitaalide arv elektronide arv maksimaalne arv kihil r alakihis 1. 1s 1 2 2 2. 2s, 2p 1, 3 2,6 8 3. 3s, 3p, 3d 1, 3, 5 2, 6, 10 18 * Alakihid täituvad: 1s, 2s, 2p, 3s, 3p, 4s, 3d, 4p, 5s... * Elektronvalem väljendab elektronide jaotumist alakihtidele. -) 1. Leiame perioodilisussüsteemist elemendi elektronide koguaervu.; 2. Arvestades alakihtide orbitaalide mahtuvust, hakkame kirjutama elektronide arve alakihtide elektronidega täitumise järjekorras alakihtides. Nt: Na11/1s22s22p63s1; Fe26/1s22s22p63s23p64s23d6 * Elektronvalemi järgi saab kindlaks teha: perioodinumbrid (viimane number elektronvalemis), elektronide koguarv (liites astmed kokku), prootonite arv ehk tuumalaeng
annaabi.ee 
