Elektrienergiat jaotavad laiali jaotusvõrgud, mis edastavad elektrienergiat suurtest toitealajaamadest tarbijateni. Eesti elektrisüsteem on kolme 330 kV liiniga ühendatud Venemaa elektrisüsteemiga (kaks liini Narvast Peterburgi ja Kingiseppa ning üks Tartust Pihkvasse) ja kahe Valmierasse viiva 330 kV liiniga Läti elektrisüsteemiga. Soomega on Eesti elektrisüsteem ühendatud Harku– Espoo ± 150 kV alalisvooluliini kaudu. Väga oluline osa elektrienergia ülekandel ja jaotamisel on alajaamadel, mis on ette nähtud elektrienergia muundamiseks ja jaotamiseks. Alajaam sisaldab sisenevate ja väljuvate liinide ühendusi, lülitusseadmeid, trafosid, juhtimisahelaid ning hooneid, seal paikneb ka kaitse- ja juhtimisaparatuur. 6 Võimusust võib ülekanda ilma lisaseadmeteta kuni 500 km kaugusele. Tänapäeval on lisaseadmetena kasutusel staatilised türistorjuhitavad kompenseerimisseadmed. Need seadmed
lühisvoolude eest aga lubatav vool on seotud üldkoormustega (ülekoormused). 9. Kuni 1000 V pingega võrkude kaitse kaitselülititega: 13. Võimsusteguri parandamise vajadus: Näiteks alajaamadel: 1) Juhtme ristlõike valik: Võimsusteguri parandamisel suureneb trafoalajaama läbilaskevõime, mis väljendub aktiivvõimsuse komponendi suurenemises. Paraneb pinge kvaliteet, vähenevad aktiivvõimsuse kaod.
annaabi.ee 
