Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"alaindeksid" - 3 õppematerjali

KEEMIA - OKSIIDID JA HAPPED
2
doc

KEEMIA - OKSIIDID JA HAPPED

SO2 ­ vääveldioksiid H2O ­ vesi Fe2O3 ­ raud(III)oksiid CO2 ­ süsinikdioksiid CO ­ süsinikoksiid CaO ­ kaltsiumoksiid Valemi koostamine Valemi koostamiseks kasutan alati elementide oksüdatsiooniastet. Tean alati o.a's ­ A-rühma metallid I-III, Vesinik H +I, Hapnik O ­II O.a näitab rühmanumber 1) elemendi sümboli kohale panen kirja elementide laengud ühendis 2) Kui võimalik, siis taandan o.a jagades arvuga, millega mõlemad o.a'd jaguvad 3) Molekulvalemite alaindeksid saame kui võtame taandatud o.a risti, ilma märgita ja kirjutame väikese numbrina sümboli alla. Vt. vihikust näiteid NIMETAMINE Metalli oksiidid A-rühma metalli oksiidid I-IIIA metalli nimetus + oksiid Nt: Li2O ­ liitiumoksiid Al2O3 ­ alumiiniumoksiid B-rühma metalli oksiidid / IV-VA metalli nimi (metalli o.a rooma number sulgudesse) + oksiid. Nt: Ag2O hõbe(I)oksiid Mittemetalli oksiid Valemis olevad indeksid märgitakse ladinakeelsete eesliidetega 2 ­ di 3 ­ tri 4 ­ tetra

Keemia → Keemia
104 allalaadimist
Veaarvutus
44
pdf

Veaarvutus

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 Loendamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 Protokoll . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 1 1 Tähistused Sümbolid on toodud tähestiku järjekorras. Kreeka tähed on järjestatud vastavalt eestikeelsele hääldusele. Tähiste alaindeksid sõltuvad kontekstist, ülaindeksid mitte. 2,71828 viimane oluline tüvenumber; alakriipsu pole märgitud, kui parempoolseim number on viimane oluline tüvenumber; δ suhteline viga; δk korduvmõõtmise suhteline viga; ∆ absoluutne viga; sümbolile võib järgneda füüsikalise suuruse tähis;

Füüsika → Füüsika
17 allalaadimist
Keemia ja teaduslik meetod
62
doc

Keemia ja teaduslik meetod

nn. radioisotoobid. Ebastbiilsed tuumad emiteerivad pidevalt kiirgust ja massi, sellist nähtust kutsutakse radioaktiivsuseks. Looduslikud radioisotoobid emiteerivad  ,  ja  kiirgust.  osakesed koosnevad kahest prootonist ja kahest neutronist;  osakesed on elektronid. 2. Tuumavõrrandid ja radioisotoobi pooliga Radioaktiivseid protsesse kirjeldatakse tuumavõrranditega. Need võrrandid koostatakse nii, et isotoopide massiarvud (ülaindeksid) ja aatomnumbrid (alaindeksid) on võrdsed mõlemil võrrandi poolel: U92  4 He2 + 234Th90 , 238 Tuumavõrrandi koostamisel pea silmas ka positroni (positiivselt laetud elektroni) emissiooni ja elektronhaaret, mis mõlemad muundavad prootoni neutroniks ja neutroni muundumist prootoniks elektroni eemaldumisel. Igale radioisotoobile on omane temale iseloomulik lagunemise kiirus. Isotoobi pooliga on aeg, mille vältel pool temast laguneb

Keemia → Üldkeemia
7 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun