Mõlemates rühmades on kaks pinnaseliiki. Jämepinnaste hulka kuuluvad kruuspinnas ja liivpinnas, peenpinnase hulka möllpinnas ja savipinnas. Olenevalt peenosise ja sauesisaldusest jaotuvad eelnimetatud liigid alaliikideks. Näiteks möllikas kruus, mölline liiv, savimöll, möllsavi. Liide -kas viitab vähesele peenosise hulgale, liide -ne suuremale. Alaliigi põhinimetuste kruus, liiv, möll ette võib lisada enamesineva alafraktsiooni nimetuse (jäme-, kesk-, peen-). 2.11 Kaalulis-mahulis suhted pinnastes Kaalulis-mahulis suhete all mõistetakse selliseid pinnase omadusi nagu mahumass (tihedus), poorsus, poorsustegur, veesisaldus, küllastusaste jne. Venekeelses kirjanduses on neid nimetatud ka pinnase füüsikalisteks omadusteks. Ilmselt on Õhk Vp mw Vesi mt
pinnased. Mõlemates rühmades on kaks pinnaseliiki. Jämepinnaste hulka kuuluvad kruuspinnas ja liivpinnas, peenpinnase hulka möllpinnas ja savipinnas. Olenevalt peenosise ja sauesisaldusest jaotuvad eelnimetatud liigid alaliikideks. Näiteks möllikas kruus, mölline liiv, savimöll, möllsavi. Liide -kas viitab vähesele peenosise hulgale, liide -ne suuremale. Alaliigi põhinimetuste kruus, liiv, möll ette võib lisada enamesineva alafraktsiooni nimetuse (jäme-, kesk-, peen-). 2.11 Kaalulis-mahulis suhted pinnastes Kaalulis-mahulis suhete all mõistetakse selliseid pinnase omadusi nagu mahumass (tihedus), poorsus, poorsustegur, veesisaldus, küllastusaste jne. Venekeelses kirjanduses on neid nimetatud ka pinnase füüsikalisteks omadusteks. Ilmselt on füüsikalised omadused palju laiem mõiste, kui ainult tiheduse, pooride hulga ja veesisaldusega seotud suurused