tsementiidi segud. Süsinik ei jõua polümorfsel muutusel eralduda, üleküllastunud tardlahus a-rauas ehk martensiit. Süsiniku üleküllus deformeerib kristallstruktuuri ja kuupvõre muutub tetragonaalvõreks. Tekivad sisepinged, mis teevad materjali kõvemaks ja hapramaks (ei saaks kasutada enamikus rakendustes). Kriitilisest aeglasemalt jahutades austeniidist ferriidi tekkimisel eraldub süsinik, millest moodustuvad karbiidid. Tegemist on alaeutektoidterasega, seega peaks kõvadus olema 60+ HRC. Isegi õhus jahutades jäävad materjali sisepinged. Seepärast tuleb kasutada lõõmutamist, et vähendada maksimaalselt sisepingeid. Õhus jahutatud materjalid on veel plastselt töödeldavad, kuna ta läheb põhimõtteliselt algolekusse tagasi. Möötetulemused, mis on õli ja õhu kohta, on tõenäoliselt ebatäpsed, sest kõvadus jääb samasse suurusjärku. Kuumutamisel kuni 100 kraadini ei teki terases erilisi muutusi. 200 300 kraadi juures ei
jahtumiskiiruse õige valikuga. Keemilise koostise määramisel tuleb arvestada ka valuomadustega, kuna tempermalmist valandid on suhteliselt õhukeseseinalised ning vorm täitub sulametalliga raskelt. Keragrafiitmalmi teket soodustab eelkõige erilisandite-modifikaatorite sisseviimine sulamalmi. Enamikel juhtudel kasutatakse modifitseerimiseks magneesiumirikkaid lisasulameid. 2.2 Kodutöö. Terase termotöötlus 1. C=0,7; st C0,8, tegemist on alaeutektoidterasega. Eelkõige on tegemist konstruktsiooniterasega, mis peale kroomi sisaldab veel ka teisi legeerivaid elemente, aga ka tööriistateras, kui C sisaldus on 0,4...0,8. 2. Mittelegeerteraste karastustemperatuuri valikul on aluseks Fe-Fe3C faasidiagrammi teraste osa. Selle järgi võetakse alaeutektoidteraste (0,2- 0,8%C) karastustemp. tavaliselt 30...50C üle faasipiiri, s.o täiskarastus.
· Ei ole survetöödeldav malm. Valgemalmi või hallmalmi tekkimisel mängib osa räni sisaldus.Valgemalmi tootmisel on seda vähe ja hallmalmi puhul palju. Valgemalm tekib ka suure jahtumiskiiruse korral. 2) Osa 1. Millise grupi terasega (terase C-sisaldus võtke Tabelist 2 vastavalt variandile) on tegemist (liigitus kasutusalast ja TT lähtudes)? Milline on antud terase tüüpiline termotöötlus? Tegemist on alaeutektoidterasega, kasutatakse konstruktsiooniterastena. Antud terase tüüpilisteks termotöötlemise meetoditeks on täislõõmutus, täiskarastus ja kõrgnoolutus. 2. Milline on antud terase optimaalne karastustemperatuur ja millised on terase struktuuriosad peale karastamist (jahtumiskiirus kogu ristlõikes >vkr)? Optimaalne karastustemperatuur on 890ºC. Struktuuriosad peale karastust on martensiit ja ferriit, jääkausteniiti ei jää, kuna süsinikusisaldus antud terases on alla 0,5%. 3
..727 kraadi C, Le= A+T; t=...727 kraadi C, Le=F+T Perliit(P): C-0,8%, aeglasel jahtumisel, alla 727 kraadi C, jäme struktuur, A->P, P=F+T Beiniit(B)=F+T, t= 400-500 kraadi C, peen struktuur Martensiit(M), üleküllastunud FeC. 2 3.Jahtumiskõver Kusjuures toimuvad järgmised faasimuutused: 1.A>F+L 2.F+L>F+A 3.F+A> A 4.A>F+A 5.F+A>F 6.F>F+T 4. Süsiniku %=0,2, struktuur ja selle osad. Osutub, et tegu on alaeutektoidterasega ning selle struktuur koosneb ferriidist ja perliidist, kusjuures vastav suhe on 3:1. Enam esineb ferriiti. 3 Perliit tekib austeniidi aeglasel jahutamisel alla 727 kraadi C. Eraldi ferriit tekib jahutamisel alla ~800 kraadi C F+A faasist. 5. Fe-C sulam, C%=2,5, järelikult malm. *Valatavus on sellisel malmil nigel, sest likvidus- ja solidusjooned asuvad faasidiagrammi antud piirkonnas üksteisest kaugel. *Survetöödeldavus on kehv
annaabi.ee 
