K12; K=12; n=8*1/8+6*1/2=4 2)Keemilise
ühendi A B kristallivõre (võretüüp K12)?A=1/8*8=1;B=6*1/2=3; n=A+B=4 3)FD kuju komponentide
mittelahustuvuse korral faasid ja üleeutekt.sulami struktuuriosad? F.diagramm 4)Eutektikumi
tähistus.....sulamismuutuse skeem? C;L-(1147)Le;Le=A+T(kuni 727);Le=F+T(alla 727) 5)Milles seisneb
martensiitmuutus?A->Fe(C)=M(C=0,8%);K12->K8 on vaja kiirelt jahutada
6)Alaeutektoidmalm,tardlahuseosad,nende tekkimistüüp?Alaeutektmalmid: 2,14%
K12; K=2;
n=8*1/8+6*1/2=4
2.Keemilise ühendi A1B3 kristallivõre (võretüüp K12)?
A=1/8*8=1;B=6*1/2=3; n=A+B=4
3.FD kuju komponentide mittelahustuvuse korral faasid ja
üleeutekt.sulami struktuuriosad? F.diagramm
4.Eutektikumi tähistus.....sulamismuutuse skeem? C;L-
(1147)Le;Le=A+T(kuni 727);Le=F+T(alla 727)
5.Milles seisneb martensiitmuutus?A-
>Fe(C)=M(Cmax=Lähtefaasi A C-sisaldusega);K12->K8 on vaja
kiirelt jahutada
6.Alaeutektoidmalm,tardlahuseosad,nende tekkimistüüp?
Alaeutektmalmid: 2,14%
400-500C); C-sisaldus 0,8% 5). Perliitmuutus (muutuse skeem, T, 0C)? A->(F+T)P; T=727C, C%=0,8 6). Üleeutektmalm, struktuuriosad, nende tekkimistemperatuur Le+T Le tekib temp-il 1147C ja T temp-il alates 1147C 7). Kahjulikud elemendid terastes? Väävel S (kuni 0,035-0,06%) (tekitab kuumhaprust) ja fosfor P (kuni 0,025-0,045%) (tekitab külmhaprust). 8). Malmide liigitus sõltuvalt C-sisaldusest? · Alaeutektmalmid (2,14-4,3%) · Eutektmalmid (4,3%) · Üleeutektmalmid (>4,3%). 9). Sulamite liigitus TT põhjal? · TT-vad (vanandatavad) sulamid · Mitte TT-vad (mittevanandatavad) sulamid 10). AW-AlCu4Mg2 Al-i deformeeritav sulam, mis sisaldab peale Al-i 4% Cu-d ja 2% Mg-d. 11). 12). Tööriistakeraamika liigitus? Ülikõvakeraamika, lõikekeraamika ja kermised. V variant: 1). Lihtsa heksagonaalvõre tähis, k arv ja baas? H6, k=6, n=12*1/6=2 2)
3)üleeutektoidterased 0,8
ümberkristalliseerumisi tardfaasis. Joonel PSK temperatuuril 727°C: eutektoidmuutus: Saadud eutektoidi nimetatakse perliidiks (P). 1. sulamid I (0,006% C) – tehniline raud 2. sulamid II (0,006...0,02% C) – tehniline raud 3. sulamid III (0,02...0,8% C) – alaeutektoidterased 4. sulamid IV (0,8% C) – eutektoidteras 5. sulamid V (>0,8...2,14% C) – üleeutektoidterased 6. sulamid VI (>2,14...4,3% C) – alaeutektmalmid 7. sulamid VII (4,3% C) – eutektmalm 8. sulamid VIII (4,3... 6,7% C) – üleeutektmalmid. Joonis 15. Faasidiagramm Fe-Fe2C 9. C-teraste omadused, C%-st Süsinik: C-sisalduse suurenedes kasvab terase kõvadus, tõmbetugevus ja voolavuspiir ning vastupanu väsimuspurunemisele; vähenevad aga plastsus- ning sitkusnäitajad. Süsinik avaldab mõju ka terase külmahapruslävele, soodustades terase haprumist madalatel temperatuuridel
alla 727°C. c)üleeutektoidterased 0,8% C 2 ,14%. Struktuur koosneb perliidist (P) ja sekundaartsemntiidist (T''). Kuna sekundaartsementiit eraldub austeniidist terade piiridel, siis moodustub tsementiidivõrk austeniiditerade või jahutatuna allpool eutektoidmuutuse joont A1 perliiditerade vahel. Struktuuriosade tekketemperatuurid üleeutektoidterastes: perliit (P) tekib alla 727°C ja sekundaartsementiit (T'') tekib temperatuurivahemikus 1147°C...727°C. Malmide struktuurid a)alaeutektmalmid 2,14% C 4,13%. Tardumise lõppedes koosneb vedelfaasist sündinud struktuur austeniidist ja ledeburiidist (Le). Temperatuuri langedes eraldub austeniidist sekundaartsementiiti (T'') ja ülejäänud osa austeniidist laguneb eutektoidmuutuse temperatuuril perliidiks. Aegalse jahtumise tulemusena koosneb seega struktuur toatepmeratuuril perliidist, ledeburiidist ja sekundaartsementiidist (T''). Struktuuriosade
annaabi.ee 
