nooleots. Ehetest on leitud luust ja pronksist ehtenõelu, pronksist käe- ja kaelavõrusid, luust ja pronksist nööpe, pronksist oimurõngaid, pronkssõle fragment, pronksist tutulus, mõned merevaikehted ja luuripatsid. Pronksiaja lõpuks võib kokkuleppeliselt pidada aastat 500 eKr, kuid sellele järgnes mitmesaja aastane üleminekuperiood n-ö päris rauaajale. Mõningates paremini uuritud piirkondades võib noorema pronksiaja sees eristada omakorda kahte alaetappi, mille piiriks on u aasta 800 eKr. Nooremasse järku (800500 eKr.) kuulub nimelt enamik meie kindlustatud asulate leiumaterjalist koos pronksivalamisjäänustega, sel ajal rajati ilmselt suurem osa meie kivikirstkalmeid, tutvuti ka rauaga jne. Varasematel aegadel ja kohati ka praegu on arheoloogilises kirjanduses kasutatud ka mõistet "varane metalliaeg". See periood hõlmab kogu pronksiaega ja eelrooma rauaaega, mil metalle kasutati veel suhteliselt vähe
kasutatakse võõras kultuuriruumis. Soovituslikult peaks test- ehk pilootuuringus osalema 10% tegelikust valimist. Eeltestimisel kasutatakse põhiliselt personaalintervjuud, mille abil saab kõige hõlpsamini väljatöötatud küsimuste kohta tagasisidet. Andmetöötlus Kui esmased andmed on kogutud, vajavad need tavaliselt esmast töötlust ja sellele järgnevat põhjalikku analüüsi. Andmetöötlust võib jagada viide alaetappi, mida alljärgnevalt ka lähemalt käsitletakse: Ankeetide ja andmete kontroll; Andmete kodeerimine; Andmesisestus; Kaalumine; Andmete agregeerimine. Andmete agregeerimine Uuringu info kättesaadavaks tegemiseks see reeglina agregeeritakse ehk leitakse mingi objektide grupi kohta kehtivad statistilised näitajad. Levinuim moodus agregeeritud andmete esitamiseks on andmetabel. Statistiline tabel ehk risttabel on (agregeeritud) andmete esitamise vorm, mis on üles ehitatud ridade ja veergudena
annaabi.ee 
