Taolised toiteseadmed on massiliselt kasutusel arvutites ja televiisorites. 2.2 Alaldid Kuna toiteseadmed erinevad teineteisest nii võimsuse kui ka väljundpinge ja voolude poolest, siis ei ole alaldite jaoks üht lahendust. Kasutatav alaldi lülitus sõltub sellest, milline peab olema väljundpinge pulsatsioon ja eristatakse pool ja täisperiood alaldeid. Poolperiood alaldis võimaldatakse voolu kulgemine väljundisse aladatava vahelduvpinge ühe poolperioodi vältel. Täisperiood alaldis, aga mõlema poolperioodi vältel. Peale selle erinevad alaldi lülitused sõltuvalt sellest kas alaldatav pinge on ühe faasiline või kolmefaasiline. Kõige lihtsam alaldi on ühefaasiline poolperiood alaldi. Alaldatava pinge ajavahemikul t 1 kuni t2 on pinge positiivne ja sellest tulenevalt saab (all järgneval skeemil) diood VD päripinge. Dioodile
Ja kui tarbijast sõltuvalt on taolist pignet vaja siluda siis kui kujuneb silufilter suhteliselt lihtsaks kuna pulsatsiooni sagedus on suur. 5.3 Reguleeritavad alaldid Kui aladis kasutada tavaliste dioodide asemel türistore saame reguleeritava alaldi mille väljund pinget on võimalik muuta türistori avamis hetke muutmisega. Nii nagu tavalised alaldid nii ka reguleeritavad alaldid võivad olla koostatud erinevat alaldus lülituste alusel. Joonis 5.3.1 Kui avada türistor aladatava pinge positiivse poolperioodi algul nagu see on joonisel näidatud esimesel poolperioodil siis kulgeb vool läbi tarbija peaaegu kogu poolperioodi vältel ning tarbijal on maksimaalsel väärtusel pinge. Kui aga nihutada avamis impuls hilisemaks siis väheneb vastavalt voolu keskväärtus ja alaldatud pinge. Ajalist nihet positiivse poolperioodi alguse ja türistori avamis impulsi vahel nimetatakse tüürnurgaks.
negatiivsest poolperioodist tulemusena tekib väljundpinge vähenemine see tähendab et väljundpinge on väiksem kui aktiivkoormuse korral. Veelgi keerulisemaks läheb olukord kui tarbijaks on alalisvoolu elektrimootor. Sel juhul tekib väljundis ankrureaktsiooni tõttu vastu emt-ti. Vastu emj-ti tõttu väheneb võimalik reguleerimisnurk st ei ole enam võimalikkud suuremad reguleerimis nurgad sest türistur saab avaneda ainult siis kui aladatava pinge U2 hetkvärtus in suurem vastu elektromotoorjõu suurust. Induktiivsve koormuse korral tuleb arvestada alati kommutatsiooni nurgaga. Kui on tegemist aktiivlehega on olukord märksa lihtsam sest türistorid sulguvad toitepinge null hetkel. Eristatakse kahe sugust reguleeritava alaldi reziimi. Katkev voolu reziimi kus voolu impulsside vahel on paus ja pidev voolu reziimi kus implussid järgnevad vaheldult teineteisele, ning toimub türistori voolude ümber kommuteerimine
annaabi.ee 
