Kuna alaaliat on väga raske õigeageselt kindlaks määrata, võib laps esmaste sümptomite põhjal sattuda tema jaoks ebasobivasse õppeasutusse kurtide last kooli (kurt laps ei kõnele)., raskeltkuulajate laste kooli või debiilsete (?) laste kooli. Ühine tunnus koolides on see, et nendes kas ei räägita üldse või räägitakse väga halvasti. Kurdist lapsest erineb alaalik täielikult säilinud kuulmise poolest. Alaalikul on moduleeritud hääl. Seda saab teha kindlaks lapsepõlves, kurt laps ei naera laginal (kui ta üldse häält teeb), alaalik aga naerab. Jaotatakse kaheks: sensoorseks ja motoorseks. Sensoorne alaalia: Laps on võimeline hääldama üksikuid häälikuid, ütlema isegi silpe ja sõnu, ta kordab neid mehhaaniliselt, kuid ei omanda sõna mõistet. Kõneorganid on korras. Suur tähtsus on sisemise kõne arendamisel. Motoorne alaalia: Laps saab aru, aga ise rääkida ei suuda
Planeerimisoperatsioone juhivad kõnekeskused otsmikusagaras, valikuid aga keskused teises ajuplokis. Ütluse intents kui psühholoogiline mõiste vastab funktsionaalsüsteemi aferentsele sünteesile. Intents on ainult soov (kavatsus) ja lõplikult kujunemata mõte, mis võib jääda ka realiseerimata. Soov on seotud võimaliku kõneakti sisuga, mitte realiseerimisega ega keele valdamise astmega. Ütlus, mis hiljem realiseeritakse, sõltub juba selle programmeerimisest. Näiteks alaalikul on soov suhelda, kuid ütluse programmeerimine ja realiseerimine sageli ei õnnestu. Motiivist ja situatsiooni mõtestamisest tuleneb mõte-geštalt, mis hiljem hargneb ütluseks. Kuid selleks peab vastu võtma otsuse kõnelemiseks. Motiivid, mis kujundavad kõne intentsi, on üldistatult järgmised: mingist füüsilisest tarbest (laps soovib süüa, juua jne.) tulenev motiiv, tunnetuslik huvi (naaber tegeleb millegagi), eelnevalt tajutud tekst (kuulatud, loetud)
annaabi.ee 
