kogelust häälduspuudeid 22. Kui vanal lapsel peaks olema õige hääldus välja kujunenud? 4a 5a 6a 3a 23. Alakõne I astme tunnusteks on: suhtlusvahendite nappus laps kasutab kõnes lihtsaid fraase häälduse ebaselgus laps on omandanud sõnaraamid, kuid kasutab sõnu agrammatiliselt kõne mõistmine on väga piiratud igapäevaseks kõneks vajalikud suhtlusvahendid on lapsel olemas, kuid kasutab neid piiratult 24. Millised tunnused on iseloomulikud alaaliale: häälepuue häälduspuue lausestruktuuride primitiivsus agrammatism sõnavara vaesus ja kasutamise ebatäpsus 25. Kogeluse ilminguteks on sõnaühendite kordused häälikute venitused kogeleja poolt tahtlikult tekitatud blokid silpide kordused 26. Düsfoonia avaldub järgmiselt: hääl võib olla ebastabiilne ja muutlik hääl on liiga valju või vaikne hääl on liiga kõrge või madal hääl on kähe 27. Düsartria põhjuseks on vale kõne harjumus
sioonist. Nende jaoks ei moodustu sõnavormid reeglipäraselt, vaid on kui valmissõnad, mida õpitakse ja salvestatakse sõnavarasse neid analüüsimata (tsit Raidsalu, Padrik, 2011). Grammatikapuuded avalduvad tavaliselt grammatiliste tunnuste ärajätmises ja Tekstiloomeoskuse õpetamine 8 nooremale eale vastava lausestruktuuri kasutamises (Bishop, 2004). Mitmed uurijad too- vad välja (Kornev, 2006; Pardik, 2006) motoorsele alaaliale spetsiifilised morfo- loogiavead, milleks on käändelõppude asendused, kus ühe käände lõpu asemel kasutab laps teise käände lõppu (nt aiana pro aiani), ning sõnade kasutamise algvormis (nt tigu pro teo, õis pro õit). Eesti keele spetsiifikast tulenevad morfofonoloogilised vead, mis avalduvad morfeemivariandi vales valikus või moonutamises (nt lindi pro linde, siilisel pro siilidel, sigad pro sead) (Padrik 2006). Sülla (2011) leidis oma töös, et alaaliaga