· HNO3 korral: NH3 (NH4NO3), N2, N2O NO, NO2 · H2SO4 korral: H2S, S, SO2 5. Oksüdeerivate omadustega happeanioonid Mõni võrrandike... 4 Mg + 5 H2SO4 (konts) 4 MgSO4 + 1 H2S + 4 H2O Mg0 2e- MgII 4 SVI + 8e- S-II 1 1 Cu + 4 HNO3 (konts) 1 Cu(NO3)2 + 2 NO2 + 2 H2O Cu0 2e- CuII 1 NV + 1e- NIV 2 1 Cu + 2 H2SO4 (konts) 1 CuSO4 + 1 SO2 + 2 H2O Cu0 2e- CuII 1 SVI + 2e- S-IV 1 5. Elektronbilansist pisuke veel 4 Al + 3 O2 2 Al2O3 Al0 3e- AlIII 4 O20 + 22e- 2O-II 3 6. MITTEMETALLID JA NENDE ÜHENDID PRAKTIKS · HAPNIK vajalik põlemisprotsessides (põlemine on ühinemine hapnikuga), sh hingamisel · VESINIK plahvatusohtlik gaas, väga kerge, tulevikukütus · OSOON veepuhastusjaamades (väga tugev oksüdeerija atomaarne hapnik vabaneb) · ARGOON elektripirnides intertse keskkonna tekitamiseks · LÄMMASTIK väga stabiilne molekul (tugev kolmikside)
anoodiks – süsi Elektrolüüsi põhiprotsessid: a) Na3[AlF6] ↔ 3Na+ + 2F- + AlF4- el-voolu toimel laguneb astmeliselt: → F- + Al3+ b) Al2O3ˇ ↔ AlO+ + AlO2- ↓ ↓ lagunevad el-voolu toimel: → Al3+ + O2- Mõlemast põhikomponendist a) ja b) moodustunud katioonid Al 3+ liiguvad katoodile (-), kus seovad elektrone: Al3+ + 3e- → Al0 Vedel Al koguneb vanni põhjale – KATOOD Anoodil: 2O2- - 4e → O2 (gaas) eraldub O2, mis reageerib (kõrge tº) anoodi materjaliga → CO ja CO2 – ANOOD Fluoriidid jäävad vanni (ei kulu) Vannides suur voolutugevus (100-250 kA) ja madal pinge (veidi üle 4V), tootlikkus kuni 1,2 t Al/ööp. Toor-alumiiniumi saamiseks kulub palju elektrienergiat (14-16 kWh/kg) Toor-Al (kuni 1% lisandeid): võib puhastada täiend. elektrolüüsiga jt. meetodiga
segunemisvõime õhuga ja nad ei tohi korrodeerida metalle ega reageerida õhuhapnikuga. Seismisel ei tohi kütuste koostis ja omadused muutuda. Põhilised ekspluatatsioonlised omadused ongi küttesegu kütteväärtus, auruvus, stabiilsus, korrosiivsus. Küttesegu kütteväärtus Küttesegu kütteväärtus sõltub kütuse kütteväärtusest, põlemiseks teoreetiliselt vajalikust õhuhulgast ja liigõhutegurist. Qk.s. =Qk / (1 +aL0 ) Qk.s - küttesegu kütteväärtus, L0 - teoreetiliselt põlemiseks vajalik õhu hulk Qk. - kütuse kütteväärtus a - liigõhutegur, Mida rohkem on põlemiseks vaja õhku, seda väiksem on segu kütteväärtus. Kui võrrelda etanooli ja bensiini kütteväärtusi, siis näeme, et neil on suur vahe bensiini kasuks. Küttesegude kütteväärtuste vahe on aga üpris väike: bensiinil 2,78 MJ/ kg , etanoolil 2,76 MJ/ kg
segunemisvõime õhuga ja nad ei tohi korrodeerida metalle ega reageerida õhuhapnikuga. Seismisel ei tohi kütuste koostis ja omadused muutuda. Põhilised ekspluatatsioonlised omadused ongi küttesegu kütteväärtus, auruvus, stabiilsus, korrosiivsus. Küttesegu kütteväärtus Küttesegu kütteväärtus sõltub kütuse kütteväärtusest, põlemiseks teoreetiliselt vajalikust õhuhulgast ja liigõhutegurist. Qk.s. =Qk / (1 +aL0 ) Qk.s - küttesegu kütteväärtus, L0 - teoreetiliselt põlemiseks vajalik õhu hulk Qk. - kütuse kütteväärtus a - liigõhutegur, Mida rohkem on põlemiseks vaja õhku, seda väiksem on segu kütteväärtus. Kui võrrelda etanooli ja bensiini kütteväärtusi, siis näeme, et neil on suur vahe bensiini kasuks. Küttesegude kütteväärtuste vahe on aga üpris väike: bensiinil 2,78 MJ/ kg , etanoolil 2,76 MJ/ kg
annaabi.ee 
