Vajaliku valguse hindamine on küll raske, kuid üldiselt punase värvusega taimed vajavad palju valgust, helerohelised taimed keskmiselt ning tumerohelised taimed lepivad ka kesisema valgusega. Pikaajaliselt lepivad kesise valgusega näiteks sellised taimed nagu Java moss, Anubias ja enamus Cryptocoryne liikidest. Neile piisab valgusest alla 0,5 W liitri kohta ja nad on pinnase ning vee keemilise koostise suhtes ükskõiksemad, mistõttu sobivad nad suurepäraselt algajate akvaristide akvaariumidesse. Ükskõik, mis taimi sa valid, on oluline hooldamine. Tähtis on taimede väetamine kas vedelväetise või väetisepallidega. Samuti ei tasu unustada, et valgustorusid tuleb kindlasti vahetada 6-12 kuu tagant, olenevalt firmast. Akvaarium vajab ,,puhastusmeeskonda". Ükski mageveeakvaarium ei vaja seda! Mereveeakvaariumis on selgrootud kasulikud kobestades liiva, süües toidujääke, hoides kive puhtana ning hävitades laipu, et
(http://farm1.static.flickr.com/53/154089029_95c5d92e89.jpg) Samuti imeteldav on akvaariumikalade kuju. Teil on võib-olla isegi raske uskuda, et joonisel kujutatud kalade esiisaks on tavaline koger- sedavõrd erinevad on nad oma esivanemast! Heitke pilk uimedele. Ühel kaladest sarnaneb sabauim kukesabaga, teisel meenutab see tulpi. Kuldkala, kelle teisendeid on kujutatud joonisel ( Joonis 1), on aretatud kogrest Hiina ja Jaapani akvaristide poolt. Kodustatud kokrede hulgas võisid ilmuda ebaharilike uimedega või orginaalse värvusega eksemplarid, nii nagu mõnikord kaljutuvide hulgas ilmuvad omapärase sabakujuga valged isendid. Hakati kasvatama nende isesuguste kokrede järglasi. Pikka aega, paljude aasate keskel, valiti välja ja aretati neid kokri, kes akvaristidele meeldisid oma värvuse, keha, uimede ja sabakuju poolest. Nii aretatigi lõppude lõpuks välja kuldkala.
annaabi.ee 
