Kõige kindlam märk kala heast tervisest on hea söögiisu. Toitumine: Kuldkalade jaoks on saadaval spetsiaalseid toiduhelbeid ja terasid (mida tuleks anda kalale iga päev), kuid aeg ajalt tasub akvaariumielanikule pakkuda ka elustoitu: soolavähke, suusääse vastseid . Kalade toitmisel on kõige tähtsam jälgida, et ei toidetaks üle. See on paljude algajate viga, mille tagajärjel kalad varem või hiljem surevad toidu ülejäägid reostavad akvaariumivett ning selle kvaliteet halveneb. Liigne toitmine põhjustab samuti vetikate ja tigude vohamist. Kaladel puudub üldse magu, tema seedetrakt koosneb vaid pikast soolest, seega on ta võimeline etteantud toitu lõplikult õgima ning seda tegelikult korralikult läbiseedimata välja laskma, reostades oma elukeskkonna nõnda väga kiiresti. Suuremast toidukogusest võivad kaladel tekkida ka seedehäired, mille tulemusena ei suuda ta enam oma keha asendit kontrollida
6. VEE pH MÄÄRAMISE TEHNIKA 7. VEE ANALÜÜS 8. KÜSITLUS 9. AKVAARIUM MILLE MINA LUUA SOOVIKS 10. KOKKUVÕTE 11. KASUTATUD KIRJANDUS SISSEJUHATUS Valisin uurimistöö teemaks akvaariumi vee, sest mul pole endal kunagi akvaariumi olnud ja ma tahaksin selle kohta rohkem teada saada. Uurin akvaariumivee kohta üldiselt ning ka täpsemalt selle kohta, milline peaks olema akvaarium minu kodule ning milliseid kalu ja taimi ma sinna soovin. Samuti loodan ma teada saada, kuidas kunagi akvaariumivett uuriti ning kuidas praegu. Akvaarium on mahuti, mille vähemalt üks külg on läbipaistev, ja kus elavad veeorganismid. Akvaariumis kasvatatakse organisme enamasti kas uurimiseks või täidab akvaarium esteetilisi eesmärke. Akvaariumihuvilisi inimesi ja selle pidajaid nimetatakse akvaristideks. Minu uurimistöö eesärgiks on seega ka anda ülevaade akvaariumi pidamisest, selle minevikust ning samuti loodan selle uurimistööga saada parema ülevaate sellest, milline peaks olema
kus kalad elama hakkavad. See on vajalik temperatuuride ühtlustumiseks. Seejärel võetakse iga akvaariumisüsteemi kohta üks või vastavalt kalade arvule ja suurusele anumad (Pilt 13), kuhu pakendist kalad välja valatakse. Seejärel pannakse kaladele, kes on transpordi vees, juurde akvaariumi vett. Enne korjatakse välja surnud isendid (Pilt 10 ), kui neid peaks leiduma. Kui tegu on nõrgemate kaladega või transpordi- ja akvaariumivee suure erinevusega, on soovitatav lisada akvaariumivett väiksemate koguste kaupa ning pikendada kala kohanemisaega. Kaladel lastakse selles vees olla umbes 20 minutit, et kala saaks harjuda. Seejärel lisatakse transpordijääkide neutraliseerimiseks, stressi maha võtmiseks ja kergeks desinfitseerimiseks, neutraliseerivat ainet (aine nime pood ei avaldaks). See tagab maksimaalse turvalisuse uude keskkonda viimisel. Lasime sellel mõjuda 15 minutit. Siis panime jälle umbes 500 ml akvaariumi vett juurde. Seda korrati 3-4 korda. Järgmisena võeti
annaabi.ee 
