disketiseadmete tüübid, parool jne.) kohta. Konfiguratsioonimälu nimetatakse ka Setup mäluks, sest nende parameetrite lugemiseks ja muutmiseks on BIOS-is eriprogramm SETUP, mille abil kirjutatakse konfiguratsioonimällu info uue arvuti kasutuselevõtul. Konfiguratsioonimälu ja akumulaatorpatarei abil töötab arvuti sisemine kell RTC (Real Time Clock). Info säilib CMOS mälus ja arvuti sisemine kell käib edasi ka arvuti väljalülitamisel tänu akumulaatorile. Kui akutoites tekib katkestus, siis info hävib ja sisselülitamisel on arvuti unustanud kõik eelpoolloetletu. 1.4 Vahemälu Cache Vahemälu ehk puhvermälu (cache memory) võeti personaalarvutites esmakordselt kasutusele aastal 1989 mikroprotsessorites 80486. Vahemälu jääb mikroprotsessori ja põhimälu vahele. Ta on kiirem kui põhimälu ja võimaldab seda teatud juhtudel asendada. Kui põhimäluna kasutatakse odavamat dünaamilist mälu DRAM, siis
kasutaja enda poolt CMOS(Complementary Metal-Oxide Semiconductors) - mälu. Peale RAM-i ja ROM-i on arvutis väike mäluosa, kus hoitakse teavet arvuti konfiguratsiooni kohta. Näiteks hoitakse seal teavet arvuti mitmete lisaseadmete (kõvaketta ja disketiseadmete tüübid, parool, kuupäev jne.) kohta. Sinna info kirjutatakse uue arvuti kasutuselevõtul ja kus ta säilib töö vaheajal tänu akumulaatorile(viimasel ajal ka nn. EEPROM-mälu). Kui akutoites tekib katkestus, siis info hävib ja sisselülitamisel on arvuti unustanud kõik eelpoolloetletu. Arvuti viitab tavaliselt vajadusele uuendada akut (CMOS battery). Arvuti konfiguratsiooni parameetrite muutmiseks on BIOS-s eriprogramm - SETUP. 13 3. Emaplaat Emaplaat on arvutis peamine trükiplaat, mille peal asuvad mikroprotsessor, operatiivmälu