Arvatakse et tegemist võib olla kas sisekõrva hetkelise verevarustuse häirega (vaskulaarne oklusioon- sisekõrva verevarustuse tagab a. labyrinthi, kollateraalringe puudub), või on tekitajaks viirused- viiruslik kohleiit või labürintiit (mumps, leetrid, punetised; samuti gripi- ja adenoviirused). Sümptomaatika annavad ka perilümfi fistul, Meniere tõbi ja pontotserebellaarnurga tuumor (kuni 40% akustikusneurinoomi haigetel avaldub esimese sümptomina äkk-kuulmislangus, teha ABR uuring). Mõnikord eelneb kurtusele ka trauma või õhurõhu kiire muutus (sukeldumine, lendamine). Äkk-kuulmislangusega isikutel võib esineda ka kõrgvererõhutõbi ja halb emotsionaalse stressi taluvus. Trummiakna membraani rebenemist on kirjeldatud ka seoses tugeva aevastamisega. Tulemuseks on sisekõrva kahjustus, mille tagajärjel tekib kuulmislangus.
Täpset tekkemehhanismi ei teata. Arvatakse et tegemist võib olla kas sisekõrva hetkelise verevarustuse häirega (vaskulaarne oklusioon- sisekõrva verevarustuse tagab a. labyrinthi, kollateraalringe puudub), või on tekitajaks viirused- viiruslik kohleiit või labürintiit (mumps, leetrid, punetised; samuti gripi- ja adenoviirused). Sümptomaatika annavad ka perilümfi fistul, Meniere tõbi ja pontotserebellaarnurga tuumor (kuni 40% akustikusneurinoomi haigetel avaldub esimese sümptomina äkk-kuulmislangus, teha ABR uuring). Mõnikord eelneb kurtusele ka trauma või õhurõhu kiire muutus (sukeldumine, lendamine). Äkk- kuulmislangusega isikutel võib esineda ka kõrgvererõhutõbi ja halb emotsionaalse stressi taluvus. Trummiakna membraani rebenemist on kirjeldatud ka seoses tugeva aevastamisega. Tulemuseks on sisekõrva kahjustus, mille tagajärjel tekib kuulmislangus.
annaabi.ee 
