20. septembril 1936 - Tallinna lennujaama ametlik AGO asutamine. avamine Ülemistel. 1939. aastal asutati Eesti lennuliinide aktsiaselts AGO. 1940. aastal natsionaliseeriti Tallinna Lennujaama ja AGO varad; Ligi 50 aastat ei toimunud enam Tallinna lennuväljalt rahvusvahelisi lende. Kuni 1958. aastani töötati lennujaamas küünla ja petrooleumlambi valgusel, kuna polnud elektrit. AGO esimene lennuk Tallinnas. Lennundus 1959 - 1978 Raadiojaamu sai kasutada ainult akupatareide ja bensiinigeneraatoritega. 1958 saadi elektriliin, 60ndatel asfalteeriti Tallinnast startis esimene reisi- rada ja paigaldati märgutuled. reaktiivlennuk 1962.a Pärast taasiseseisvumist on Kuressaare lennujaama kõvasti uuendatud: pikendatud on rada ja ehitatud uus terminal. Tallinna Lennujaam sai esimese helikopteri 1970.a Lennundus 1979 - 1998 Endel Puusepp oli Nõukogude Liidu sõjaväelendur ja Eesti NSV riigitegelane
3. Mootori seiskamine Mootor, mille regulaator on ilma spetsiaalse abiseadmeta, viiakse seiskamisreziimi STOPP asendipedaali abil. Seejuures tõukab võnkehoobi kõrgendik juhthoob. Viimane pöördub paremale ja kaasab reguleerhoobi koos hammaslatiga ning asetab selle STOPP- asendisse. Samas väheneb peavedru pinge ja vihid väljuvad telgsuunas. Järgnevalt muudab hammaslatt tsüklietteande nulliks ja mootor seiskub. 54. Akupatareide klassifikatsioon ja ohutusnõuded akudega ümberkäimisel KLASSIFIKATSIOON · Sõiduautode akud · Kommertssõidukite (veokite) akud · Tavaakud (vähe hooldust nõudvad) · Hooldusvabad (EU eeskirjade kohaselt) · Täielikult hooldusvabad Ja · Suletud tüüpi (enamus käivitusakudest) vabalt liikuva elektrolüüdiga, gaasid saavad väljuda kaanes oleva ava kaudu
annaabi.ee 
