vahetus. Milline olukord kujutab rollikonflikti? Anu tunneb, et ei suuda olla korraga nii hea ema, kui tubli töötaja. Millised on läbilõikelise uuringu eelised longitudinaalse uuringu ees? Läbilõikelist uuringut on üldiselt lihtsam läbi viia. Millised järgmistest on kultuurilise kapitali indikaator? Koos vanematega muuseumide külastamise sagedus. See, mida funktsionalist nimetab sotsiaalsete normide internaliseerimiseks, on konfliktiteoreetiku arvates? Anoomia. Millise akulturatsiooniprotsessi on läbi teinud väliseestlane, kes ei oska enam eesti keelt? Assimilatsioon. Mida uuriti Eesti viimases rahvaloenduses? Populatsiooni. Millise hüpoteesi v. Püstitada Abraham Moslow'i vajaduste teooria ja Ronald Inglehardt'i väärtuste teooria baasil? Rikaste vanemate lapsed tahavad teha eelkõige sellist tööd, mis neile meeldib. Milline väide on materjalistlik? Ühiskonnas domineeriv religioon sõltub ühiskonna majandusest.
sobitada. Kirik hõlmas kristlase elu tervikuna, kalendritähtpäevade mugandumine katoliikliku pühakutekalendri, kommete ja rituaalidega (ohverdamine, jumalateenistusel uus sisu). Kerge oli jälgida preestri tegevust jumalateenistusel ja teistel talitustel, raskem oli ristiusu dogmade omandamine, sest need puudutasid eetilisi tõekspidamisi.. Ristiusku suhtumise puhul on mainitud kolme lahendusteed: uue usuga leppijad, kõikuv element ja teadlikud vastased. Akulturatsiooniprotsessi kolm faasi: esimesed ristitud, usklike piiri laienemine ja assimilatsioon. Viimane sünkretistliku üleminekuperioodi jooksul tõenäoliselt veel lõpule ei jõua. Liber Census Daniae ehk Taani hindamisraamat. 13. sajandil Taani preestrite poolt koostatud ristitud külade nimekirjad, mis panid aluse suurele Eestimaa nimistule. Meieni säilinud kujul redigeeritakse 1241 aastal. Lüübeki linnaõigus Taani kuninga Erik IV 1248. aastal välja antud ürik kinnitab
Nagu märgib P. Jalkanen (1989: 11), toetub Laade teooria “Die Probleme der musikalischen Akulturation” suurel määral USA etnomusikoloogia klassikute Mellville Jean Herskovitsi, Richard Watermanni, Bruno Nettli ja Alan Merriami ideedele. Laade järgi võib akulturatsiooni vaadel- da viie osana: 1) valik (Selection); 2) omaksvõtt ja integreerimine (Adaption und Integration); 3) tasakaalustamine (Kompensation); 4) tõrjumine (Elimination); 5) ühtumine (Addition). Akulturatsiooniprotsessi algul toimub valikuprotsess vastuvõtva kultuuri poolt, mille eeltingi- museks on kultuuridevaheline piisavalt suur stiililine ühtesobivus (compatibility), mis võimaldaks adaptsiooniprotsessil käivituda. W. Laade rõhutab, et akulturatsiooni toimumiseks peab olema piisavalt aega; sellised muutused ei toimu kohe, vaid neile eelneb tavaliselt nn inkubatsiooniperiood. Olulised mõjurid on ka sotsiaalökonoomilised ja kultuuriarengulised
annaabi.ee 
