Ideed mille kaudu ük paraneb, muutub. Positiivne kultuurimuutus. Akulturatsioon – domineeriva ük mõju vahetus kontaktis, väiksem ühiskond loobub oma kultuurist suurema kasuks, võetakse üle teine kultuur ellu jäämise nimel. Domineeriv kultuur sunnib nõrgemat loobuma. Negatiivsed muutused, parem oleks kui kultuur säiliks ka siis kui inimestel on halvem elada. (sama arengut võidakse tõlgendada nii innovatsiooni, kui akulturatsioonina sõltuvalt vaatepunktist). Revitalisatsioon – Anthony Wallace, 1956. – püüe vanu traditsioon taastata läbi religioosse, oma kultuuri uuendamine, et elujärku parandada (nt pöördutakse traditsiooniliste uskumuste poole tagasi, et parandada enda sotsiaalset ja majanduslikku olukorda). 3 viisi kultuurimuutuste seletamiseks : 1) assimileerumine a+b+c =a (eri ühiskonnas saavad kokku, sulanduvad domineeriva a sisse) 2) sulatusahi a+b+c=x (tekib uus ük läbi teiste sulandumise)
J. Herskovitsi klassifikatsiooni teise jaotuse (omaksvõtt, adaption) või Wolfgang Laade klassifikatsiooni viienda jaotuse (ühtumine, addition) kohaselt. Džässi Euroopasse jõudes algas seega osaliselt siitsamast pärineva, kuid vahepeal juba suure sisulise muutuse läbi teinud kultuurinähtuse uus taaskohanemine euroopalike kultuuritraditsioonidega, mida nüüd oleks õige käsitleda Pekka Jalkaneni pakutud kultuurileviku ehk “eriliselt valiva akulturatsioonina”. 2.2.3. Euroopa seosed nn rahvastikukatlaga New Orleansis. Džässi Euroopasse jõudmine Et paremini mõista seda atmosfääri, oleks siin kohane väike kõrvalepõige, kuidas džäss üldse Euroopasse jõudis. Kuigi esimeste Uue Maailma muusikasaadikutena käisid Euroopas 19. sajandi II poolel mitmed minstrel show 25 grupid ja 1873 tegi oma esimese ülieduka 20 Ernest-Alexandre Ansermet “Bechet and Jazz Visit Europe”, 1919 ajakirjas Revue Romande. 21