Ohtlike jäätmete kogumine Kogutakse tekkekohal eraldi Jäätmejaamad Omanik viib ohtlikud jäätmed selleks ettenähtud kohta Ohtlike jäätmete kogumisaktsioonid paigal seisvad kogumiskohad Eraisikult võetakse tavaliselt ohtlike jäätmeid vastu tasuta, ettevõte peab oma ohtlike jäätmete eest maksma Ohtlike jäätmete käitlusviisid Termiline töötlemine - põletus füüsikalis-keemilised töötlusvõtted - neutraliseerimine (akuhapped), sadestamine (pilsiveed). Bioloogiline töötlemine - kompostimine paigutamine eriladestuspaika - prügila Ohtlike jäätmete kogused 2000. aastal tekkis Eestis 6 mln t ohtlikke jäätmeid (u 4,4 tonni elaniku kohta), neist 5,9 mln t põlevkivi kasutamisel. Keskmiselt on aastas OJ koguhulgaks 65 000 t. ning jaguneb järgmiselt õli sisaldavad jäätmed 75,9%; reostunud pinnas (sh arseeni või asbesti sisaldavad ning immutatud puidu jäätmed) 10,4%;
valmististe kasutamine võib kaasa tuua toote mõningate kvaliteediomaduste languse. OJ kogumine · Kogutakse tekkekohal eraldi · Jäätmejaamad · Omanik viib OJ selleks ettenähtud kohta OJ kogumisaktsioonid paigal seisvad kogumiskohad Eraisikult võetakse tavaliselt OJ vastu tasuta, ettevõte peab oma OJ eest maksma. OJ käitlusviisid · Termiline töötlemine - põletus · füüsikalis-keemilised töötlusvõtted - neutraliseerimine (akuhapped), sadestamine (pilsiveed). · Bioloogiline töötlemine - kompostimine · paigutamine eriladestuspaika - prügila Põletamine Põletusseade- kõrgtemperatuuriga põletusahi, mille temperatuur peab ületama 850°C. Gaaspõletuse korral, mida enamasti kasutatakse, peab gaasi temperatuur ületama eelpool toodud määra vähemalt kahe sekundi jooksul. Peale selle peavad põletusahjud vastama EL-i põletusdirektiivile ning omama
annaabi.ee 
