Päev hiljem tehti seda Viljandis. 24. veebruaril puhkesid mitmel pool tulevahetused enamlaste ja rahvuslaste vahel. 24. veebruari õhtul moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. See koosnes kõigi demokraatlike erakondade esindajatest. Peaministriks sai Konstantin Päts, tema asetäitjaks sai Jüri Vilms. Samal ajal trükiti iseseisvusmanifesti. Eksemplarid kleebiti tänavanurkadele ja kuulutustulpadele. 25. veebruari hommikul lehvisid rahvuslipud, helistati kirikukelli, peeti teenistusi, aktuseid. Keskpäeval korraldati sõjaväeparaad, loeti ette iseseisvusmanifest. Kohe pärast seda marssisid linna Saksa üksused. Eesti iseseisvus katkes ligi üheksaks kuuks. Saksa okupatsioon Kehtima hakkas sõjaväeline diktatuur. 1918. aasta aprillis pöörduti keisri poole palvega osutada abi Balti (hertsogi)riigi loomisel. Balti riigi loomine jäi siiski venima. Eestlastel lubati loodavas riigis vaid kultuuriautonoomiat. Keiser tunnustas Baltimaade iseseisvust alles septembris.
Ent poliitiliselt nii korrektses riigis nagu Ameerika Ühendriigid ei suruta ammu kellelegi usku peale (http://www.engetranslations.ee/tanupuha.htm aprill 2009) 10 3.2. Eesti sügisesed tähtpäevad Eestis on selptembris 1. septembril teadmiste päev. Lapsed lähevad peale suvepuhkust kooli. See on rõõmus päev, peetakse aktuseid, on rongkäigud. I klassi lastele antakse pidulikult üle aabitsad. Õpetajatele viiakse lilli. Üks tähtsaid rahvakalendri tähtpäevi septembris on mihklipäev 29. septembril. Mihklipäev lõpetas jüripäevaga alanud suvepoolaasta. Selleks päevaks pidid välistööd olema lõpetatud. Mihklipäeval tapeti lammas, mille juurde öeldi: "Igal oinal oma mihklipäev". Pruuliti õlut, toidulaud oli rikkalik. Söödi sülti, klimpide ja aedviljaga lihasuppi, keedetud liha
Peapiiskop ja konsistoorium vaidlusõhtuid, seltskondlikke koosviibimisi (näit. tegutsesid alguses Stockholmis, 1991. aastast emadepäeva pühitsemisi, mardiõhtuid, vabariigi Torontos. Ka Eesti õigeusu kirik jätkas maapaos oma aastapäeva aktuseid) ekskursioone ja väljasõite." tegevust. (RAAG). Eesti seltsi juures tegutses tavaliselt laulukoor, näitetrupp, kirjandusring, käsitööring, Soov oma identiteeti säilitada väljendus pagulas- rahvatantsurühm ja spordiring. Suur tähtsus oli ka eesti