rahule ning puhtale keskkonnale. Neljanda põlvkonna inimõigused on seotud teaduse ning tehnoloogia arenguga, kuid see on alles arenemisjärgus. Inimõigused ja kodanikuvabadused ilmusid alles seoses Prantsuse revolutsiooniga, need pole antavad, neid käsitleti kui midagi loomulikku ehk nii tekkisid I generatsiooni inimõigused. II generatsiooni inimõigused levisid seoses heaoluühiskondade tekkega ja III generatsiooni inimõigused kerkisid päevakorda seoses arengumaade probleemide aktualiseerumisega. Kodaniku- ja poliitilised õigused on õigus elule ja vabadusele, õigus kaitsele ebainimliku kohtlemise ja karistamise eest, õigus kaitsele rassilise või usulise diskrimineerimise eest, õigus südametunnistuse- ja usuvabadusele, sõnavabadus jne. Nende õiguste järgimist ei tohi riik takistada ega keelata. Sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised õigused on seotud inimeste ühiselu, töö ja esmase toimetulekuvajadusega. Nende aluseks on idee, et inimesed on võrdsed ja
mis koosneb umbes 30-st kunstnikust või rühmast. NSK rahvusvaheliselt tuntuim liige on industriaal muusika bänd Laibach, asutatud 1980. Laibach oli ka NSK asutajaliige 1984. 10 Soolisus kunstis. Psühhoanalüütiline teooria ja kunst. Feministlik teooria ja kunst. 20. sajandi naiskunstnikud on võidelnud meestekeskses kunstimaailmas võrdse kohtlemise eest kunstnikena. 1970ndate alguses kirjutas Linda Nochlin essee "Miks pole olnud suuri naiskunstnikke". Postmodernistliku mudeli aktualiseerumisega tõusis 1980ndate New Yorgis esile palju noori naiskunstnikke, kelle tegevust on hakati ka tunnustama: näiteks 1990. aasta Veneetsia biennaali peapreemia sai Jenny Holzer. Feministlik kunst pole käsitletav ilma feministliku teooriata. 21. sajandi alguses tuleks rääkida pigem avaramalt soolisuse teooriast. Paljud 20. sajandi kunstnikud rõhutavad kunsti loomisel, et oluline on „teaduslikkuse” ja „filosoofilisuse” komponent. Võttes teejuhiks raamatu „20.
annaabi.ee 
