tekivad kahtluse (doubt) ja veendumuse (belief) vahelises pinges. Inimesel on olemuslik vajadus veendumuse (usu) järele s.t. mõtete ja harjumuste kindla kogumi järele. Kahtlus röövib inimeselt eesmärgi, ta on desorienteeritud. *) Kahtlusi on võimalik mitmeti ületada: :) Põgeneda isolatsiooni, sulgeda end ärritavale probleemile. :) Apelleerida kõrgemale autoriteedile mõnele parteile või kirikule. :) Klammerduda mõne aktsiomaatilise põhimõtte või mõne aprioorse filosoofia külge -) "How to Make Your Ideas Clear" ta andis näpunäite, mille James hiljem Peirci printsiibiks nimetab. Mõtlemisel on praktiline iseloom. Mõiste kindlat tähendust saab kindlaks teha vaid katsetades millist praktilist tulemust see kujutlus inimese teadvuses esile kutsub. * Ta uskus, et tõde on arvamus, mille saatuseks on saada kõigi uurijate omaks. Teadmine on kollektiivne ja pidevalt revideeritav. William James
tundmaõppimisega 2. neid distsipliine, mille olemust ei määra mitte vaatlusobjekt, vaid uurimisviis. N õiguse filosoofia, õiguse sotsioloogia jne. Tegemist on alusainetega, Tänapäeva ühiskonda iseloomustab inimsuhete keerukus ja ühiskonna diferentseeritus (näiteks on meil nüüd kübermaailm). Tekkinud on väga keerukas õigusnormide kompleks, mille struktuuri tuleb tundma õppida erinevatel tasemetel. Süsteemi küsimusest: aktsiomaatilise süsteemi kriitika (Engish), suletud ja avatud süsteem õiguses (Esser) Elu ühiskonnas koosneb mitmetest sotsiaalsetest kordadest: moraalikorrast, tavakorrast, korporatiivsest korrast, religioossest korrast jne. Siia alla kuulub ka õiguskord - aluseks õigusnormid. Kontinentaalses õigussüsteemis paigutuvad õigusnormid kodifitseerimisideest tulenevalt tinglikult suletud süsteemi, millele vastandub case law avatud süsteem. Samas on
annaabi.ee 
