Kõigis nendes muutustes muutub substantsi mõni määratlus, samas kui substants jääb iseenda suhtes samaks. - substants - iseseisev olemine, mis jääb muutustes püsima ja iseendaga võrdseks. - aktsidendid määratlused, mis substantsi juures muutuvad ja mida iseloomustab iseseisvusetu olemine. Nad " ei püsi iseendas", vaid on milleski muus, substantsis. Suhe aktsidentsi ja substantsi vahel on akti ja potentsi suhe: Substants on potentsis aktsidentside suhtes. Aktsidentsid on aktid, mis määratlevad substantsi. Nad tingivad teineteist vastastikku: Substants on tegelik vaid läbivas aktsidentsiaalses määratletuses. Aktsidentsid on tegelikud vaid substantsis. Kategooria (kr. kategoria süüdistus, ütlus) tähendab Aristotelesel ütlemisevormi või ütlemiseskeemi. Kõige üldisemad mõisted, mida kasutame asjadest kõneledes. Kategooriad pole mitte ainult ütlemiseviisid, vaid ühtlasi ka olemiseviisid.
viiduna. Inimtunnetus aga ei suuda seda. Metafüüsika on nagu soov-mõtlemine. Teaduslik uurimistöö tähendab mõistuse kriitikat. Tuleb aru saada, et ideedel puudub konstitutiivne rakendus. Prg. 46. psühholoogilised ideed. Seostub substantsi mõistega ja väärrakendusega. Substantsi mõiste tuli Aristotele kaudu. Ousia, Aristotelese sõna tähendab – olemus. Ladina keelne vastne on substantsia, siis see tähendab, et all-seisev. Mille all-seisev on substants? Aktsidentside all. Kõik, mida me näha ja katsuda saame on, on aktsidents; aktsidentside kimp – Barkeley. Nende omaduste all peaks midagi veel olema, mis neid ühendab ja kannab ja seob selle kimbu kokku ja see oleks substants. Ei saa aga substantsi tuvastada, mis pole aktsidents. Seda päris substantsieelset ise ei leita ülesse. See on üksnes idee, mis oleks lahus subtantsist? Substants puhtal kujul on üksnes idee – sellisele mõistele ei leia me kogemuses vastet.
annaabi.ee 
