Kõigis nendes muutustes muutub substantsi mõni määratlus, samas kui substants jääb iseenda suhtes samaks. - substants - iseseisev olemine, mis jääb muutustes püsima ja iseendaga võrdseks. - aktsidendid määratlused, mis substantsi juures muutuvad ja mida iseloomustab iseseisvusetu olemine. Nad " ei püsi iseendas", vaid on milleski muus, substantsis. Suhe aktsidentsi ja substantsi vahel on akti ja potentsi suhe: Substants on potentsis aktsidentside suhtes. Aktsidentsid on aktid, mis määratlevad substantsi. Nad tingivad teineteist vastastikku: Substants on tegelik vaid läbivas aktsidentsiaalses määratletuses. Aktsidentsid on tegelikud vaid substantsis. Kategooria (kr. kategoria süüdistus, ütlus) tähendab Aristotelesel ütlemisevormi või ütlemiseskeemi. Kõige üldisemad mõisted, mida kasutame asjadest kõneledes. Kategooriad pole mitte ainult ütlemiseviisid, vaid ühtlasi ka olemiseviisid. "Olevast saab mitut moodi kõnelda, olev on mitut moodi
18 Lad k facultates specialibus quibusdam modis cogitanti asemel prantsuse tõlkes: des facultés de penser toutes particulières, et distinctes de moi "omapärased ja minust erinevad võimed mõtelda". 19 Prantsuse tõlkes täpsustatud: qu'elles sont distinctes de moi, comme les figures, les mouvements, et les autres modes ou accidents des corps, le sont des corps mêmes qui les soutiennent "et nad on minust erinevad, nagu kujud, liikumised ja muud kehade modus'ed või aktsidentsid on erinevad kehadest endist kui nende substraadist". 20 Prantsuse versioonis: "...ei saa olla minus sedavõrd, kui ma olen pelgalt mõtlev asi, sest see ei eelda ühtki minupoolset mõtet". 10 ja selgepiiriliselt mõistan, s.t üldiselt võetuna kõik, mis on haaratud puhta matemaatika objekti. Mis aga puutub ülejäänuisse, siis need on kas ainult üksikasjad, nagu päikese teatav suurus või kuju
annaabi.ee 
