kollane/punane, 3:8 kollane sinine, 3:13 kollane/lilla, 5:11 punane/roheline, 3:8 oranz/sinine. Neutraalvärvused(must, valge, hall) tasakaalustavad alati värvuskontraste. Valge ei disharmoneeru ühegi värvusega, vaid võimendab kõiki värve ja teeb need erksamaks, must seevastu rahusta silma ning sobib kokku soojade toonidega. Enamuse taimede põhivärvus looduses on roheline, seetõttu värviliste ja kirjude lehtedega liigid sobivad kasutamiseks pigem aktsentidena, mitte taustade, piirete ning ala ruumilise sruktuuri loomiseks. Haljasaladel kasutavate ehitiste ja väikevormide värvus valitakse vastavalt kontekstile. Tänava- ja parginventari soovitavateks värvitoonideks on must, hallid ja pruunid toonid ning valge ja selle toonid. Ei ole soovitatav kasutada ebamäärase tooniga värvusi, mis võivad jätta määrdunud ja hooldamata mulje. Erksaid värve või kasutada
Aktsent tähendab laiemalt nii territoriaalseid kui sotsiaalseid erijooni häälduses. Kitsamalt tähendab see olukorda, kus mingist murdest või sotsiolektist on aja jooksul jäänud alles ainult häälduslikud erinevused muude allkeelte suhtes. Lisaks on olemas prestiizne aktsent, mis seostub ainult normikeelega (vt eespool) Millised on eesti aktsendid? Kõigepealt saame öelda, et suurem osa traditsioonilisi eesti kohamurdeid on säilinud tegelikus keeletarvituses üksnes või peaaegu ainult aktsentidena. Sellised on praktiliselt kõik murded peale saarte ja Võru murde. 26 Kas eesti keeles on olemas ja millisena oma prestiizne aktsent, mida järgivad kõrgemad sotsiaalsed kihid, mida õpetatakse koolis? Kas seda saab seostada mingi traditsioonilise murdealaga? Seda probleemi on uuritud ja isegi teadvustatud minimaalselt. 1930. aastatel pakkus
annaabi.ee 
