Eesti iseseisvuspäevi. Brasiilias eesti keelt kõnelevad inimesed on kõik bilingvalid ehk kakskeelsed, vallatakse nii eesti kui ka portugali keelt. Kahtlemata üritasid Brasiiliasse jõudnud eestlased omandada portugali keele võimalikult kiiresti. Enamik 2009.aastal intervjueeritud eestlastest kuulub immigrantide teise põlvkonda portugali keele õppimine on neil sujunud valutumalt kui nende vanematel. Nad kõnelevad seda aktsendivabalt erinevalt oma vanematest, kelle portugali keel jäi sageli vigaseks. Vanema põlvkonna eesti keelt on aidanud säilitada lai suhtlusring, mis üldjuhul koosnes valdavalt eestlastest. Nüüd, kui vanem põlvkond on siit ilmast lahkumas, on eestlaste suhtlusringid jäänud väikeseks. Eesti keele kasutus Brasiilia eesti kogukonnas on olnud selgelt domeenispetsiifiline, kuid tänaseks on portugali keel tõrjunud eesti keele välja juba ka enamikest eesti kodudest. Ka kirjakeelena pole eesti
Kreek palus oma kirjas Südale küll, et too vaataks tema jaoks, millised pealinna ,,koorid juhatajat ootavad ja mäherduse fakulteedi peale prohvessorisi läheb". Kuid jätkas sügisel siiski õpetajaametit Haapsalus. Aasta hiljem kolis ta Rakverre ja töötas ühe õppeaasta muusikaõpetajana sealses õpetajate seminaris ja reaalgümnaasiumis. 1918.aastal abiellus Cyrillus Kreek Haapsalus eestirootslase Maria Bleesiga, kes oli elukutselt õpetaja ning valdas peale emakeele(rootsi keel) aktsendivabalt ka vene, saksa ja eesti keelt. 1920. aasta sügisel läks Kreek, tõenäoliselt Mart Saare kutsel, Tartusse, kus temast sai harmoonia õppejõud Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Evald Laanpere, Kreegi tollase õpilase ja hilisema kolleegi meenutuste järgi, käisid nad koos kõigil tolle hooaja sümfooniakontsertidel ning musitseerisid õhtuti elavalt kodus. Ometi jäi ka Tartu aeg vaid ühe aasta pikkuseks ja 1921. aasta suvel kolis Cyrillus Kreek koos oma perega tagasi kodusesse Haapsallu
annaabi.ee 
