oma õigust ratsionaalselt omandada, säili-tada või tarbida, kuid välistab "mittetootliku kulutuse printsiibi" (Bataille 1995: 69). Bataille arvates pole inimese tegevus täielikult taandatav tootmise ja säilitamise protsessidele ning jagab tarbimise kahte ossa: esimese osa moodustab hädavajalik miinimum, et säilitada antud ühiskonnas indiviidide elu ja jätkata tootmistegevust, teise osa mittetootlikuks nimetatavad kulutused aktiviteedid, mis vähemasti primitiivseis tingimusis on iseenese eesmärgiks: "luksus, leinad, sõjad, kultused, uhkete monumentide ehitamine, mängud, vaatemängud, kunstid, perversne (st genitaalsest eesmärgipärasusest eemaldunud) seksuaalne tegevus" (Bataille 1995: 70). Just viimaste, mittetootlike vormide jaoks reserveerib Bataille "kulutuse" nimetuse, välistades tarbimisviisid, mis on ainult tootmise vaheastmeks. Ta vastandab kao
erihuvi või harrastus. Looduskülastaja tegevusteks on linnu-, looma- või muud loodus- vaatlused, spetsiaalsed retked looduskaunitesse või ainulaadsetesse, erilistesse kohtadesse. Matkatakse mitmel eesmärgil sh maastiku-, ajaloo- ja kultuuriteemaliste objektidega tutvumiseks. Populaarsust on võitnud ja turismiturul eristunud talgukülastused ja teeme-ära vormis osalemine kaitsekorralduslikes ja –hoolduslikes töödes. Täiesti eraldi motiivide rühmaks on aktiivpuhkuse tegevused (aktiviteedid): • sportlik jalgsimatkamine, jooksmine, orienteerumine, seiklussportimine (esmane pigem sportlik eesmärk); • jalgrattaga ja mägirattaga sõitmine; • talvel suusatamine, retked metsikusse loodusesse, ratsaretked, saanisõidud, 32 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
annaabi.ee 
