Täiskasvanu aju kaalub u. 1300g, moodustab 2% keha massist ning kasutab 25% kogu metaboolsest energiast ja 40% glükoosist. ⅓ meie geenidest on seotud aju arenguga. Inimajus on umbes 100 miljardit närvirakku ja iga närvirakk on jätkete abil ühenduses keskmiselt 10 000 närvirakuga. Neuronitevahelised ühendused on erineva tugevusega. Neuronitevaheliste ühenduste tugevus on aga aju töö jaoks määrav. Kui kahe neuroni vaheline ühendus on tugev, viib ühe neuroni töö ka teise aktiveerumiseni; kui ühendus on nõrk, siis teine neuron ei aktiveeru. Aju närvijätkete kogupikkus on võrdne 4-kordse maakera ümbermõõduga. Ajukoor kataks lahtivoldituna ära 20 ruutmeetrise ala. 3 Aju plastilisus Aju maht suureneb sünnijärgselt uute närvijätkete tekkimise arvelt ja peamised juhteteed on lapse ajus tuvastatavad 3. eluaastal, kuid närviringete areng ja täiustumine
vabanevad ained ja stimuleerivad edasist hüübmisprotsessi. Selle toimumises on vaja vereplasma hüübimisfaktoreid ja Ca-ioone. Vere hüübimise sisemine mehhanism käivitub, kui faktor XII puutub kokku kollageniga. XII aktiveerub ja käivitab järgmise hüübimisfaktori jne. Vere hüübimise väline mehhanism – sisemisest lühem ja käivitub koetromboplastiini toimel (vabaneb koerakkudest), see aktiveerib faktori VII. Mõlemad mehhanismid jõuavad protrombiini aktiveerumiseni – moodustub trombiin. See on vereplasma ensüüm, mis muudab vereplasma valgu fibrinogeeni lahustmatuks fibriiniks. Fibriin koos kiudude vahele suletud vererakkudega katab haava punase trombiga. Fibriinivõrgustiku lõplik struktuur tekib kiudude kokkutõmbumise tagajärjel. 2.10.3. Fibrinolüüs ja selles osalevad faktorid. Paranenud piirkonnas eemaldatakse fibriin fibrinolüüsi abil. Rakkudest pärit faktorid ja fibriin
annaabi.ee 
