korduv valu, mis tekib uuesti enam-vähem korrapärase vaheaja järel. Üldiselt loetakse mingi valu krooniliseks siis, kui vaevused on püsinud üle poole aasta. Analgeesia on valude täielik puudumine notsentsel ärritamisel. Kõikidel loomorganismidel spetsiaalsed sensorid, millel on sedavõrd kõrge lävi, et nende ärritumist põhjustavad ainult kudesid kahjustavad või kahjustada ähvardavad ärritajad e. noksad. Seetõttu nimetatakse neid retseptoreid notsitseptoriteks ning nende poolt aktiveeritavaid närvisüsteeme notsitseptiivseks süsteemiks. Vastavalt nimetatakse notsentsete signaalide vastuvõttu, edastust ja KNSis töötlemist notsitseptsiooniks. Inimese nahas on seni leitud peamiselt notsitseptoreid, mis reageerivad nii mehaanilistele, termilistele kui ka keemilistele ärrititele. Seega on need notsitseptorid polümodaalsed. Unimodaalseid notsitseptoreid esineb inimesel harva. Histoloogiliselt on notsitseptorid vabad mittekorpuskulaarsed närvilõpmed.
limitatsiooni korral ja inhibeeritakse siis, kui Pi kontsentratsioon on kõrge. Pi sensoriks on PhoR, mille kontrolli all on response-regulaator PhoB. PhoB aktiveerib Pho reguloni geenide transkriptsiooni siis, kui ta on fosforüleeritud. Osade promootorite puhul indutseeritakse transkriptsioon lisaks P i limitatsioonile ka vastusena C, N või O2-vaegusele (vt. näide Ugp süsteemi aktivatsiooni kohta). Samas on kirjeldatud ka mitmeid Pi limitatsiooni korral aktiveeritavaid promootoreid, mille kontrolli all olevad geenid ei kuulu mitte Pho reguloni vaid mõnda teise reguloni (näiteks LexA poolt kontrollitud SOS regulon, Lrp regulon, OxyR regulon, 32 regulon). Fosfaadi nälja korral on aktiveeritud näiteks Pho reguloni mittekuuluv IHF-i subühikut kodeeriv geen ihfA. Kõigi Pho reguloni kuuluvate geenide või operonide promootorite puhul on leitud konserveerunud DNA järjestus, mida nimetatakse Pho boksiks. Sinna seondub fosforüleeritud PhoB