Enamus bioloogilisi vajadusi sunnib inimest tegutsema selle nimel, et säilitada homöostaas. Nt. näljast annab keha teada ebamugava näljatundega. Bioloogiliste motiivide sihiks on tasakaalu säilitamine, kultuurisete motiivide sihiks on tasakaalu lõhkumine. Nt. uudishimu viib inimese tasakaalust välja, ajendades uusi tegevusi. 10.4. Bioloogiline motivatsioon Aktivatsioonitase ja uni. Kehaline ja vaimne aktiivsus allub ööpäevatsüklile. Aktivatsioonitasemeks nimetatakse närvisüsteemi ja psüühiliste funktsioonide mobiliseerituse määra. Uni pole täieliku passiivsuse seisund. Uni jagatakse sügavuse alusel viide astmesse, ainult kahe puhul ilmnevad selged närvisüsteemi aktiivsuse pidurdumise nähud. Ülejäänud kolme astme puhul on ajutegevus üsna intensiivne, kõige rohkem aktiivsust on une kiirete ilmaliigutuste faasis, mil inimene näeb unenägusid. Nälg ja söömine.
empaatia-, usaldusväärsete ja püsivate suhete olemasolu e. kiindumuse-ning mitmesugustesse inimkooslustesse kuulumise vajadus. Füsioloogilised tarbed ja nende regulatsioon: vee-, toidu-, une-, seksuaalvajadus jne. Ühed stiimulid tekitavad aistingu ja teised stiimulid teatavad, millal lõpetada. Eesmärk on tegelik või kujuteldav objekt või seisund, mille saavutamise nimel tegutsetakse. Tegevus on mingile objektile suunatud sihipärane aktiivsus. Aktivatsioonitasemeks nim närvisüsteemi ja psüühiliste funktsioonide mobiliseerituse määra. Arengumotivatsioon on püüdluste kogum iseenda võimete, oskuste ja iseenese ning oma suhete paremaks muutumiseks. Saavutusvajadus on hetkel tajutava või tulevikus prognoositava tunnustuse ebapiisavus või puudumine. sisemine motivatsioon - On määratud indiviidi sisemisest soovist ja uudishimust sportlikus keskkonnas väljakutseid vastu võtta.