sekretsioon ning sapinõristuse intensiivistumine. Selline aktivatsiooniperiood kestab 20....30 minutit. Söömine katkestab kirjeldatud perioodika. Aktivatsiooniperioodis tekib näljatunne. Kui selles perioodis süüakse, siis on toidu omastamine kõige parem. NB! Söömisel on parimaks orientiiriks näljatunde teke! Seedetrakti rütmi tuleb arvestada eeskätt toidukordade arvu juures. Seega süüa tuleks seedetrakti aktivatsiooniperioodil, st. iga täiskasvanu ärkveloleku aja jooksul peaks olema 4....6 toidukorda. Söödava toidu hulk peaks jaotuma olenevalt elustiilist ja töö iseloomust. Näiteks intensiivse töö tegijail ei tohiks olla väga rikkalikku lõunasööki, sest pärast sööki võib tekkida väsimustunne. Põhjalikum söögikord võiks olla sellisel juhul peale tööd. Rasket füüsilist tööd tegev isik aga ei saa piirduda liiga tagasihoidliku lõunasöögiga.
Iga 3-3,5 tunni tagant tõmbuvad kokku mao, sapipõie, kõhunäärme ja ka peensoole lihaskond. See kestab umbes 20-30 minutit. Sel ajal tekib tavaliselt näljatunne. Sel ajal süües on toidu omastamine kõige parem! Söögikordade vahe täiskasvanul võiks olla ka 3-4 tundi. Muul ajal süües katkestab söömine selle perioodika. Seedekulgla rütmi tuleb arvestada eeskätt toidukordade arvu juures. Seega süüa tuleks seedetrakti aktivatsiooniperioodil, st. iga täiskasvanu ärkveloleku aja jooksul peaks olema 4....6 toidukorda. Vastsündinul põhjustab soolteperistaltika intensiivseid liigutusi, lapse häälitsusi ja nuttu. Seedekulglarütm mõjutab kogu keha ( muutub vere koostis, lüheneb hüübimisaeg, suureneb punaste ja valgete liblede arv, suureneb seedeensüümide nõristumine verre). Seedekulglarütm on individuaalne ja parimaks orientiiriks on näljatunne. Iga suutäis
annaabi.ee 
