- katalüsaatori omadused ei tohiks muutuda reaktsiooni käigus - katalüsaatorid vivad kaotada aktiivsust reaktsiooni käigus (katalüsaatori mürgitumine) 9.1 Katalüüsiprotsessi phimtted R1 + K P1 + KX KX + R2 P2 + K (9.1) kus K on katalüsaator, R1 ja R2 on lähtekomponendid, P1 ja P2 on produktid ja KX on vaheprodukt. Homogeenne ja heterogeenne katalüüs 2H2O2(aq) 2H2O+O2 ülaltoodud reaktsiooni aktivatsioonienergiad oleksid: 18 kcal/mole ilma katalüsaatorita; 14 kcal/mole I- ioonidega katalüüsil; 12 kcal/mole kolloidsete Pt osakestega katalüüsil; 6 kcal/mole katalüüsil ensüümiga "liver catalase". A + B C + 2A - autokatalüütiline reaktsioon Inhibiitor - vähendab reaktsiooni kiirust -negatiivne katalüaasaator Osoonikihi lhkumine Cl + O3 ClO + O2 ClO + O Cl + O2 9.2 Katalüütiliste reaktsioonide mehhanism
Kui teeme seda madalamaks, läheb kiiruskonstant suuremaks. Ensüümid stabiliseerivad üleminekuolekut! y-teljel E ja x-teljel S ja P. Reaktsiooni teel esinevad teatud mäed ja lohud. Lohkudes on metastabiilne vaheühend - nende energia on kõrge, aga on siiski energia miinimumis. Olemas kogu reaktsiooni aktivatsioonienergia, aga saame rääkida ka vaheühendite moodustumise aktivatsioonienergiast. Mida väiksemad kühmud, seda madalamad on aktivatsioonienergiad ja seda kiiremini reaktsioonid lähevad. Kui aktivatsioonienergiat pole, siis mäge pole ja järelikult kiiruskonstanti pm pole. Aktivatsioonienergia on vahe lähteoleku energia ja maksimaalse energia vahel. AB - üleminekuolek, on lähteainetega termodünaamilises tasakaalus, mida kirjeldab tasakaalukonstant K. G0=-RTlnK see on seos Gibbsi vabaenergia ja tasakaalukonstandi vahel. G=H-TS Peab teadma reaktsiooni koordinaate, siis saab arvutada. Peab teadma deltaE ja siis saab
annaabi.ee 
